Res Publica jonnib
Avalikult ei nõustunud sellest eile aga rääkima peale Andres Korgi ükski Res Publica Riigikogu liige. Ametlikult teatas Res Publica meediajuht eile, et erakond ei soostu Andres Korgi väljaöelduga. Res Publica juht, peaminister Juhan Parts kinnitas eilsel pressikonverentsil, et tulumaks langeb edaspidigi. “Praegu on koalitsioonilepingus nii kirjas ja seadus on ka vastu võetud,” ütles Parts.
Äripäeva andmetel on tulumaksu langetamist puudutav sees Res Publica poolt Reformierakonnale saadetud viiest punktist koosnevas nõudes, millest on seatud sõltuvusse ka koalitsiooni jätkamine.
Res Publica Riigikogu fraktsiooni juhid teatasid eile vastuseks Äripäeva küsimusele, kas olete nõus praeguse tulumaksu muutmise kavaga, et erakond peab õigeks tööjõumaksude alandamist, arvestades eelkõige keskklassi ja lastega perede huvisid.
“Meie programm näeb ette selle eesmärgi saavutamiseks tulumaksuvaba miinimumi suurendamist ja maksuvaba miinimumi sidumist pere teise lapsega,” kirjutasid Siim-Valmar Kiisler, Indrek Raudne ja Andres Jalak. “Leiame, et maksuvaba miinimumi tõstmine viib tööhõive tõusule ning aitab rohkem madala ja keskmise sissetulekuga inimesi.”
Respublikaanid kinnitasid, et “tänases eelarvemenetluses lähtume aga sõlmitud koalitsioonileppest”. Kuid samas märkisid nad, et tulumaksu alandamine on Reformierakonna paremliberaalsest ideoloogiast tulenev seisukoht ning “kindlasti on Res Publicas elavnenud arutelu selle üle, kas valitsuse moodustamisel paremliberaalidega sõlmitud kompromissi hind pole mitte liiga kõrge.”
Et maksuvaba miinimumi tõstmist on tõsiselt kaalutud, näitab tõik, et Res Publica hallatavas rahandusministeeriumis on välja arvutatud, kui palju saab maksumäära langetamise asemel maksuvaba miinimumi tõsta. Nende arvutuste kohaselt võiks tulumaksuvaba miinimum aastal 2006 tõusta 2400–2500 kroonini.
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul on praegune koalitsioonilepe juba niigi kompromiss. “Oleme sõlminud koalitsioonilepingu, selles vaimus ka töötame,” ütles Atonen. “Kompromissid on juba tehtud, leppisime kõiges kokku kohe, kui hakkasime võimu teostama.”
Tulumaksukava ümbervaatamise kohta ütles Atonen, et “lõppude lõpuks võib ju igasuguse lepingu prügikasti visata” ning lisas, et praegu ei ole koalitsiooni ümbertegemine kellelegi kasulik.
Aasta tagasi lükkus tulumaksureform edasi Rahvaliidu tõttu. Erakonna esimees, keskkonnaminister Villu Reiljan andis eile mõista, et pooldab maksuvaba miinimumi tõstmist. “Sotsiaalse tasakaalu seisukohalt on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kasulikum,” ütles Reiljan.
Maksuvaba miinimumi tõus leiaks toetust
Tallinna Tehnikaülikooli professori Jaak Leimanni arvates võtaks rahvas uudise maksuvaba miinimumi tõstmisest positiivselt vastu. “Mida vähem makse, seda parem,” ütles ta. “Peaasi, et inimene saab ise oma raha kasutada, riigi poolt oleks vaid hädavajalikud teenused.”
Kumb on kasulikum, kas tulumaksumäära langetamine või maksuvaba miinimumi suurendamine? “Sellele ei olegi ühte ja õiget vastust, eks mõlemal ole oma plussid ja miinused,” vastas Leimann.
Res Publica solvunud Reformi peale
Res Publica ja Reformierakond on tülli pööranud, sest erakondade ühinemisläbirääkimised on takerdunud Reformierakonna vastuseisu tõttu.
Respublikaanid on Äripäeva andmetel Reformierakonnale esitanud viiest punktist koosneva ultimaatumi, nõudmiste mittetäitmine võib koalitsiooni lõhki ajada. Millised on konkreetsed punktid, ei õnnestunud Äripäeval eile teada saada.
Tuha all hõõguvale tülile viitasid ka peaministri sõnad eilsel pressikonverentsil. “Kõik erakonnad otsivad praegu uut identiteeti, pingeid ja emotsioone on palju,” ütles Parts. “Aga ajaks, mil jõuluvana kotisuu kinni seob ja hakkab Lapimaalt siiapoole tulema, tulevad kõik loodetavasti ka kahe jalaga maa peale tagasi.”
Reformierakondlane Meelis Atonen paremjõudude liitumist ei usu. “Ei, mina ei usu, et ühinetakse, vaadake lähiriikides ringi — kus on ainult vasak- ja parempoolne partei? Mitte kusagil. Ja kui ühinemegi, siis ikkagi tuleb varsti keegi ja leiab tühja niši,” ütles Atonen.
