Res Publica kasutab varjatud rahastamist
Rahaülekannete tegelikuks eesmärgiks võib seega pidada erakonna rahastamist. Selle nähtav ning maksuametile näidatav osa on aga teenuse ostmine erakonnaga seotud OÜ-lt. See annab aluse väiteks, et tegemist on sisuliselt näiliste tehingutega.
“Seadus ei sätesta kohustust ainult annetustena laekunud vahendite deklareerimiseks, vaid seda aruannet tuleb esitada kõigi erakonnale laekunud vahendite kohta,” nentis maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov.
Nimetatud hinnalisi teenuseid, mis maksid suurärimeestele 125 000–250 000 krooni, on ärimehed ostnud Res Publica ühe juhi Tõnis Konsi firmalt OÜ RP Majandustegevus.
“Käsitleme osaühingu kliente oma toetajatena, need inimesed on otsustanud osta neid teenuseid ja tooteid meie käest, kohati võib-olla kallimalt kui mujalt saaks, ja see valik näitab nende toetust Res Publicale,” selgitas erakonna meediajuht Allar Tankler.
Tankleri jutu järgi on koolitusi toimunud seinast seina teemadel, poliitikast ja majandusest, sh on näiteks ettevõtjad oma kogemusi jaganud, on korraldatud seminare ja nõupidamisi.
Toomas Annus keeldus esmaspäeval kommentaarist, Toomas Sildmäe teatas, et ei leia kommenteerimiseks aega. Jüri Käo ei õnnestunud tabada, Urmas Sõõrumaa viibib väliskomandeeringus.
Nimetatud rahastamismeetod võimaldab Res Publica toetajatel hoida kokku 26% tulumaksu, mida nad annetajatena kas eraisikutena või firmade kaudu peaksid tasuma. Samalaadset väikest OÜd kasutas eelmiste valimiste ajal 1999. aastal enda majandamiseks ka Reformierakond. Pärast valimisi, kui firmat oli 1999. a läbinud 2,38 mln kr käive, müüdi firma nimega R-Hooldus ära.
Peale maksude optimeerimise võimaldab erakonnale raha hankimine RP Majandustegevuse kaudu mitte täita erakonnaseadust.
Seadus nõuab erakonna toetajate või rahastajate deklareerimist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Samas ei nõua seadus erakonnaga seotud OÜde rahastajate avalikustamist.
Tavaline valija, kes sooviks erakonna rahastajatest ja nende antud summadest ülevaadet, kõiki Res Publica rahalisi toetajaid seega registri internetileheküljelt ei leia.
Erakonnaseadus ütleb lisaks, et erakond ei või tegeleda majandustegevusega, välja arvatud erakonna tegevusega seotud materjalide kirjastamine ja müük ning erakonna sümboolikaga pisiesemete müük.
Ametlikult on Res Publica näiteks selle aasta 1. kvartalis registris märkinud enda rahaliste toetajatena 26 füüsilist või juriidilist isikut. Res Publica pressiteadete järgi on erakonda I kvartalis toetanud aga hoopis 46 inimest ja firmat. Väikseima summana on I kvartali aruandes märgitud 30 krooni, suurima annetajana esineb Viru Keemia Grupp 100 000 krooniga.
Samas ei esine registriandmetes nimesid Urmas Sõõrumaa, Jüri Käo ning Toomas Annus, kes on pressiteadete järgi erakonda toetanud I kvartalis igaüks 250 000 krooniga. Suuruselt järgmise annetuse, 125 000 krooni, tegi I kvartalis erakonnale Reval Hotel Groupi suuromanik ja Res Publica eestseisuse liige Toomas Sildmäe.
Res Publica suurimad toetajad III kvartalis on väliseestlane Markus Pedriks ja ärimees Aadu Luukas.
Pedriks toetas erakonda 390 313,17 krooni väärtuses, Luukas annetas erakonnale 200 000 krooni.
Ettevõtetest paistsid suuremate toetustega silma Estconde-E OÜ 100 000 krooniga ja Creo Kinnisvara ning Viru Kalatööstus kumbki 50 000 krooniga.
Res Publica juht, endine riigikontrolör Juhan Parts väitis, et ei oska firmast RP Majandustegevus rääkida, sest ei ole sellega kursis. Riigikontrolörina on Juhan Parts kritiseerinud riiki, mis ei ole piisavalt läbipaistev.
Res Public Tallinna linnapeakandidaat Tõnis Palts ütles, et tema toetab erakonda ainult otsese toetusena, mitte teenuse kaudu, ja maksab selle pealt kõik maksud.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese väitel saadeti erakonnaseaduse uue variandi n-ö baaskäsikiri ministeeriumist Riigikogusse saadikutele töötlemiseks juba vähemalt 1,5 aastat tagasi. Praegune erakonnaseadus jätab võimalusi mitmeti tõlgendamisteks.
Allar Tankler: Res Publica peab oluliseks finantseerimise läbipaistvust
Res Publica meediajuhi Allar Tankleri väitel koondab erakond (MTÜ) Ühendus Vabariigi Eest — Res Publica inimesi, kes on ühinenud ühtsete vaadetega poliitikaga tegelema.
Et hoida sellest lahus igasugune majandustegevus, näiteks erakonna sümboolikaga “nänni” — särkide, märkide jms — tootmine, ruumide üürimine, koolituste korraldamine, on Res Publica loonud eraldi osaühingu. “Oleme erakonna majandusliku tegevuse n-ö outsource’inud,” väitis Tankler.
Tema väitel on sidusorganisatsioonide kasutamine, nn kontsernilaadne ülesehitus üldiselt iseloomulik ja tavapärane peaaegu kõigile Euroopa erakondadele, kes seeläbi eristavad ja hoiavad lahus oma eri tüüpi tegevused.
Res Publica tahab erakonnana olla rohkemat kui erakond Eesti seniste arusaamade järgi olnud on — pakkudes Euroopa tavade kohaselt oma liikmetele ja ka väljapoole mitmeid teenuseid, väitis Tankler.
Res Publica peab Tankleri kinnitusel oluliseks erakonna finantseerimise läbipaistvust ja seepärast avalikustab alati ka need inimesed, kes on erakonda toetanud läbi erakonnaga seotud organisatsioonide.
Res Publica vastus Äripäevale
Tulenevalt tänase Äripäeva artiklist Res Publica majandusliku tegevuse kohta, peab erakond vajalikuks selgitada:
Res Publica ei ole kunagi varjanud oma toetajaid. Kui erakonnaseadus nõuab registrile erakonna kontole laekunud toetuste avalikustamist, siis Res Publica on lisaks avalikustanud ka erakonna sidusorganisatsioonide toetajad.
Toetajate täielik nimekiri ripub erakonna koduleheküljel.
Ka esmaspäevaö saatis erakond välja toetajate nimekirja, mis oli pikem, kui registrile esitatu. Nii on Res Publica toiminud iga kvartali järel. Äripäev märgib õigesti, et avalikustasime 1. kvartali järel 46 rahastaja nimed ja toetussummad, samal ajal kui registrile saime 1. kvartali järel esitada vaid erakonna ametlikelt pangakontodelt läbikäinud 26 toetajat.
Res Publica on järginud rahastajate täielikku avalikustamise printsiipi juba enne erakonnastumist. 7. detsembril, päev enne erakonnastumist, avalikustas Res Publica kõik oma senised toetajad.
Eeltoodut arvestades on võrdlus “R-Hooldusega” kohatu. “R-Hooldusega” varjati Reformierakonna tegelikke rahastajaid, Res Publica on omal initsiatiivil avalikustanud lisaks seaduses nõutule ka sidusorganisatsioonide ehk sihtasutuse Res Publica ja OÜ RP Majandustegevus tulud.
Seega on Res Publica täitnud erakonnaseadust piltlikult 110% ulatuses, lähtudes erakonna seaduse mõttest, et kõik toetajad peavad olema avalikud.
Res Publica kasutab sidusorganisatsioone Euroopa erakondade eeskujul, mis võimaldab eristada erinevaid tegevusi. Res Publica on erakonna põhitegevuse välised tegevused nagu erakonna majandustegevuse korraldamine, koolitus, seminaride korraldamine jne andnud üle osaühingule.
Res Publica sidusorganisatsioonid ei ole teostanud “näilisi” või “teeseldud” tehinguid.
Res Publica ei saa toetust riigieelarvest, seeläbi oleme peale annetuste olnud sunnitud tegelema ka ise reaalse majandustegevusega, et erakonna tegevust finantseerida. Selleks oleme andnud need tegevused üle äriühingule, kelle põhiline tegevus on erakonna majandustegevuse korraldamine ja selleks vahendite leidmine. Ettevõtjatele, liikmetele ja avalikkusele on Res Publica pakkunud tooteid ja teenused (koolitusi, seminare, konsultatsioone) kohati kindlasti turuhinnast oluliselt kallimalt, kuid klientide otsus osta neid Res Publica majandustegevust korraldavalt äriühingult näitabki nende toetust erakonnale ja seetõttu peab Res Publica vajalikuks neid toetajatena käsitleda ning loomulikult ka avalikustada.
OÜ RP Majandustegevus ei kuulu erakonna peasekretärile, vaid osaühingu osakute omanik on SA Res Publica.
