Kui äriregistri andmetel moodustas Res Publica toetuseks antud summa 4. kvartalis 4,7 mln kr, siis erakonna pressiteate kohaselt oli neid toetatud 6,6 mln kr ulatuses, mis teeb vaheks 1,9 mln kr. Seadus aga ei sätesta kohustust ainult annetustena laekunud vahendite deklareerimiseks. Seda aruannet tuleb esitada kõikide erakonnale laekunud summade või kingituste kohta.

Erinevalt pressiteatest, millega Res Publica oma toetajatest teavitab, on registrile esitatud info ametlik dokument, milles mõne nime esinemist või puudumist ei saa vabandada näpuveaga. See on tavalise valija ainus võimalus saada teda huvitava erakonna rahastamise kohta otsest ning tõlgendamata infot.

Suurima toetussumma, üks miljon krooni 1,9 mln-st, mis ametlikus registris ei kajastunud, oli erakonna käsutusse andnud Olari Taal. Allar Tankleri kinnitusel oli Taali puhul tegemist laenuga OÜ-le RP Majandustegevus. Teisele kohale n-ö mitteametlike toetajate pingereas, keda äriregistri aruandest ei ühe summa puhul ei leidnud, tuli Tõnis Palts. Tema oli erakonnale annetanud 240 488 kr ja 40 senti. Ka Palts väitis, et tegemist oli hoopis laenuna erakonnale. Ülejäänud äriregistris kajastamata toetused jäid väiksemale tasemele. Tuntumatest isikutest oli Meelis Milder maksnud 50 000, Priit Pärn 25 000, Villu Tragon 17 600 kr jne.

Erakonna meediajuht Allar Tankler põhjendas nagu sügiselgi osa toetuste kajastamata jätmist registris asjaoluga, et toetajad olid ostnud koolitusteenust Res Publicaga seotud firmalt RP Majandustegevuse OÜ. Pärimisele, kas ja kuidas koolitus toimus, vastas Milder algul, et ei kommenteeri ning pärast kiiret järelemõtlemist lisas, et see toimus pikema aja jooksul.