Riigi palgal kulukad rahajagajad
“Ma arvan, et ei ole mõistlik neid numbreid niimoodi hinnata, vaadake parem meie kasumit või summat, mis me põllumeestele oleme laenanud,” ütleb MESA juhatuse esimees Raul Rosenberg kerge ärritusega hääles. “Meil on kulud sellepärast nii suured, et näiteks ainuüksi transpordile kulub juba miljon krooni aastas.”
Rosenberg räägib, kuidas MESA töötajad pidid sõitma üle vaatama ja hindama tormikahjusid, et määrata tormikahjude saajad ja suurus. Ajakirjaniku meeldetuletuse peale, et torm oli siiski sel aastal, kuid jutt käib ju eelmise aasta transpordikuludest, ütleb Rosenberg kiiresti: “Eelmisel aastal oli ikaldus, oli samuti palju sõitmist kohtadele.”
Keskmine palk on MESAs 16 000 krooni, preemiat saavad töötajad siis, kui on vähe laene kahjumisse kantud. “Ega meie keskmine palk ei ole finantssektori kohta küll midagi üle mõistuse suurt,” sõnab Rosenberg.
MESA on ka selles suhtes eriline asutus, et kuigi aastaaruande järgi anti eelmisel aastal välja kolm korda vähem laene kui aasta tagasi ning vähenes ka tagatiste väljastamine, on sihtasutuse personali- ja majanduskulud jäänud ikka samale tasemele. Ka juhib 12 töötajaga sihtasutust võimas nõukogu — tervelt 13 inimest. Põhikirja järgi on lubatud sihtasutusele aga isegi kuni 15-liikmeline nõukogu.
MESAga samas suurusjärgus on ka KredExi aastased kulutused ühe töötaja kohta. Eelmisel aastal kontori ülalpidamisele kulunud 15,8 miljonist kroonist maksti 9,1 miljonit krooni töötajatele palkadeks. Lähetustes käidi poole miljoni krooni eest ja töötajaid koolitati 360 000 krooni eest. Autokuludeks läks 800 000 krooni, sarnaselt MESA inimestega on sõitmist palju.
KredExi juhataja Andrus Treier räägib, et raskusi töötajate leidmisega küll ei ole, kuigi asutuse keskmine palk jääb pankade palkadele alla. Kes hästi KredExi tagatisi ja garantiisid “müüb”, sellel on võimalus ka kvartaalselt tulemuspalka saada.
“Me ise jälgime, mitu krooni kulub iga välja jagatava krooni kohta, ja nii vaadates pole meie majandamiskulud eriti suured,” ütleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Kalev Aun ühele töötajale aastas kuluvast poolest miljonist kroonist kuuldes. “Ega me siin laialt küll ei ela, pigem vastupidi.”
Tõsi, KIK ei saa uhkustada kontorist avaneva miljoni-dollari-vaatega ja töötajad peavad leppima asjaoluga, et kuumal suvel tõuseb temperatuur päikesest köetud kontoris nagu kasvuhoones. Siiski kulus KIKi 31 töötajaga kontori ülalpidamiseks eelmisel aastal 15,7 miljonit krooni, mis teeb pool miljonit krooni inimese kohta. Keskkonnatoetusi jagas asutus välja enam kui miljard krooni.
Palka saavad KIKi töötajad keskmiselt 14 000 krooni kuus ja selle palgaga on Auna sõnul küllaltki raske tööjõuturul konkureerida, sest töötajad peavad olema kõrgelt haritud, oskama keeli ja orienteeruma ka nn euroasjades. Kui eelarves raha leidub, saavad töötajad 13. palga puhkusekompensatsiooniks ja aasta lõpul preemiat.
Töötajate koolitamisele kulub umbes pool miljonit krooni aastas, viie ametiauto ülalpidamiseks 700 000 krooni, arvutitega seonduvale 1,5 miljonit krooni aastas.
Ettevõtlustoetusi jagav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) saab hakkama tunduvalt madalamate kuludega — ca 400 000 krooni inimese kohta aastas. Peale palga mahub selle summa sisse ka tulemuspalk, mis võib olla aasta jooksul kuni üks kuupalk, igale töötajale aastas umbes kuupalga maksumuses koolitus, telefoni- ja töösõitude katmise kulud, paar ühisüritust aasta jooksul jne.
Hoolimata kõigest ostavad eraettevõtted EASi juhatuse esimehe Tea Varraku sõnul EASi konsultante endale üles kordades kõrgemate palkadega. “Meie töötajatel on lihtsalt selline koolitus, mida ei saa kuskilt mujalt, kui ainult seda tööd tehes,” sõnab Varrak. Asutuse ülalpidamiseks kulub ca 10 protsenti väljajagatavast summast.
Hansapangal töötajate leidmine lihtne
Kui riiklikud sihtasutused kulutavad töötaja kohta aastas pool miljonit või enamgi krooni, siis Hansapank kui tõenäoliselt üks hinnatumaid tööandjaid Eestis saab hakkama 340 000 krooniga inimese kohta aastas.
Mis siis selle summa eest saab? “Tasemel töökeskkond ja -vahendid, infoüritused, suvepäevad, talvepäevad, sportimisvõimalused oma spordiklubis, iga töötaja kohta ühe tema kuupalga suurune koolitus aastas,” loetleb Hansapanga Grupi personalidirektor Riina Varts. Lisaks Eesti kõrgemate keskmiste palkade hulka mahtuv palk, kvartaalsed preemiad müügiinimestele ja klienditeenindajatele ning osake panga kasumist ülejäänud töötajatele.
Vartsi sõnul võimaldavad need kulutused töötaja kohta pakkuda sellist töökeskkonda ja töötasu, et uute töötajate leidmisega pangal probleeme pole. “Ma arvan, et teist sellist ettevõtet, kes oma töötajatesse nii palju investeeriks, Eestis ei ole,” lisab ta.
