"Kuna inimestel on ebamugav pakendijäätmeid liigiti
koguda, rändab suur osa taaskasutatavast pakendimaterjalist
olmejäätmetega koos prügimäele. Euroopa Liidu seatud taaskasutuse
eesmärgi täitmata jätmise korral jääb vastutavaks riik, mitte
pakendiettevõtjad," selgub auditist.

Pakendijäätmete liigiti kogumise süsteem on elanike jaoks
ebamugav ja keeruline. Paljudes kohtades asub pakendikonteiner
inimeste kodudest liiga kaugel, erinevat liiki pakendijäätmeid ei saa
ühes kohas ära visata või on konteinerisse jäätmete viskamine
ebamugav. Lisaks tekitab segadust, et Eesti eri piirkondades või ka
sama linna piires kasutatakse erinevaid pakendite kogumise viise
(korteriühistute pakendikonteinerid, avalikud pakendikonteinerid,
pakendikotiteenus) ning ka pakendikonteinerite välimus ja märgistus
erinevad.

Põhjuseks on see, et pakendi taaskasutusorganisatsioonide
jaoks pole konteinerivõrgustiku arendamine esmatähtis, kuna osa
pakendikogustest saadakse kätte otse tootmis- või
kaubandusettevõtetelt või jäätmekäitlejatelt. Seetõttu ei tee
taaskasutusorganisatsioonid piisavalt pingutusi konteinerivõrgustiku
kasutajasõbralikumaks muutmiseks. Ei riiklik ega ka kohalike
omavalitsuste kontroll suuda tagada konteinerivõrgustiku piisavust
ega püsivust.

Riigikontrolli hinnangul ei ole riik suutnud ka tagada, et
pakendiettevõtjad vastutaksid täies ulatuses nende poolt turule
toodud pakendijäätmete taaskasutamise eest. Selle peamiseks
põhjuseks on puudulik järelevalve pakendiettevõtjate, neid esindavate
taaskasutusorganisatsioonide ning pakendijäätmete taaskasutajate üle.

"Seetõttu on tekkinud olukord, kus riik tervikuna ei suuda pakendijäätmeid Euroopa Liidu sihtmäärade ulatuses taaskasutada, kuid samas väidavad pakendiettevõtjaid esindavad organisatsioonid, et nemad on oma kohustused sihtmäärade piires täitnud. Riigikontrolli hinnangul võis pakendite turule toomise ja taaskasutuse andmete kontrollimatuse tõttu jääda riigile 2009. aastal laekumata ligikaudu ühe miljardi krooni ulatuses pakendiaktsiisi," avaldas audit.