Kui ministeerium tahab, võib ta oma vara välja rentida ka null krooni eest. Seda lubab valitsuse määrus 1995. aastast riigivara rendile andmise kohta. Määrus ütleb, et alghinda ei pea määrama, kui rendileantava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ja alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. Ehk siis inimkeeli — tasuta antakse seda vara, mida keegi raha eest ei taha.
Kindlasti ei käi selle punkti alla välissaatkondade kenad hooned, millest osas pesitsevad välisriikide esindused ühe krooni eest aastas.
Rahandusministeeriumi riigiarvestuse osakonna registrite talituse juhataja Ville Kivari sõnul on sellise hinnaga välissaatkondadele kinnisvara rentinud välisministeerium. “See on iga riigivara valitseja enda otsustada, mis hinnaga ta vara rendib,” märgib Kivari.
Välisministeeriumi pressiesindaja Tiina Maibergi sõnul algas osale saatkondadele ühe krooni eest ruumide rentimine juba 1990ndate alguses ja toimub siiani pariteetsetel alustel.
Samuti võib põllumajandusministeeriumi ruutmeetri rendihinda kuus mõõta poolikutes sentides. Selle põhjuseks on asjaolu, et põllumajandusministeerium on välja rentinud palju turbatootmisrajatisi, mis ilmselt pole kinnisvaraobjektidena teab mis ihaldusväärsed.
Hulgaliselt ja tõenäoliselt ka imeodavalt on Hiiumaal asuvat maad põllumajandusministeeriumilt rentinud AS Lacto, kellel on saarel juustuvabrik ja piimafarm.
Valdavalt otsustab ministeerium rendileandmise siiski enampakkumisel. Vastavalt riigivara rentimise reeglitele tuleb selleks korraldada oksjon.
