Riigisektor tegeleb kosmeetikaga

Ministeeriumid ja riigiasutused koondavad praeguste andmete põhjal selle ja järgmise aasta jooksul neli protsenti ametnikest, mis ettevõtjate hinnangul on erasektoris toimuvate koondamistega võrreldes vaid iluravi.

Riigiasutustes on praegu umbes 26 000 ametnikku, kellest kahe aasta jooksul on juba saanud või saavad koondamisteate 1061. See number selgus riigiasutuste vastustest teabenõudele, mille tööandjate keskliit saatis septembris.

Taal: tõsiselt võetav number oleks 10 protsenti

Ettevõtja Olari Taali sõnul peaks riik praeguse majanduslanguse tingimustes administreerimiskulusid kokku tõmbama tunduvalt rohkem.

“Erasektor, mis ei ole nautinud viimastel aastatel nii lahedat elu, kui on olnud avalikul sektoril, suudab ometi end kokku tõmmata. Valitsus võiks sellest eeskuju võtta. See protsent on ikka naeruväärne,” ütles Taal, kelle hinnangu oleks tõsiselt võetav number 10 protsenti.

“Koondamiste arv üksiti ei näita tegelikku kokkuhoidu, vaid on üks osa kogu tegevuskulude kokkuhoiust,” oponeeris rahandusminister Ivari Padar.

Minister lisas, et riik on eraettevõttest erinev ega saa näiteks üht tegevusharu kinni panna või vahetada tegevusvaldkonda, nagu eraettevõttel on võimalik. “Lapsel peab koolis olema õpetaja klassi ees ning minu hinnangul ei ole igal inimesel tarvis soetada isiklikku tuletõrjeautot,” ütles minister.

Suurima koondamisvakantsi leidis maksu- ja tolliamet, kus ametikohtade vähendamine otsustati ära augustis, seda eelkõige juhtide ja tugiteenuseid osutavate ametnike arvel. “Ümberkorralduste tulemusena ei vähene MTA tegevusmahud, kuid perspektiivis tõuseb tõhusus ja kvaliteet,” selgitas toona ameti peadirektor Enriko Aav, kelle sõnul tuleb efektiivsuse kasv ameti paremast tegevusloogikast.

Osa asutusi pääseb aga vaid tühjade ametikohtade kaotamisega ning paljude asutuste puhul koondatakse täitmata ametikohti rohkem kui reaalseid.

Olukorras, kus eelarve defitsiidi vähendamise ja euro kiire kasutuselevõtu nimel tahab valitsus 2009. aasta eelarvest maha tõmmata veel vähemalt 2,5 miljardit krooni, peaks ettevõtjate hinnangul osa sellest hõlmama ka avaliku sektori kulutusi.

60miljoniline kokkuhoid ei tundu eriti suur

Praegu ära otsustatud koondamised annavad järgmise aasta personalikuludelt kokkuhoidu vähem kui 60 miljonit krooni.

ASi Skanska EMV juht Olle Horm tõi võrdluse, et ettevõtetes koondatakse mingi kindla eesmärgiga, näiteks palgakulude osakaal peab mahtuma teatud raamide sisse.

60 miljonit ei tundu tema sõnul küll eriti suur summa ning riigil tuleks rohkem tähelepanu pöörata palgakulude dünaamikale. “Kui puhkuste perioodil on riigiasutustes ette tulnud, et üks inimene teeb ära nelja inimese töö, siis järelikult on need kolm inimest üle,” ütles Horm.

Mitmed asutused ootavad riigieelarve kinnitamist

Mitmete ministeeriumide ja asutuste puhul pole aga veel järgmise aasta personali- ega ka palgakulude suurus teada, kuna ollakse äraootaval seisukohal, mis saab puudujäägis riigieelarvest riigikogus.

“Öelda nüüd, milline koondatavate arv järgmisel aastal on, praegu veel ei saa,” nentis siseministeeriumi pressiesindaja. Praegu pole veel selge maavalitsustes koondatavate ametikohtade arv, kuna sealgi sõltub majandus- ja personalikulude jaotus järgmise aasta riigieelarvest.

Ootel on samuti keskkonnaministeerium, kus kavandatakse reformi, mille käigus tahetakse järgmise aasta algusest ühte ametisse liita praegused maakondlikud keskkonnateenistused, looduskaitsekeskus ja kiirguskeskus.

Liitumise puhul võib koondatavate arv ulatuda seitsmekümneni. “Koondamistest ja ka kokkuhoiusummadest saab (kaudselt) rääkida pärast uue asutuse töölehakkamist. Konkreetsemad arvud selguvad aga siis, kui asutus on juba mõnda aega töötanud,” teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja ning lisas, et kõige objektiivsem oleks kokkuhoidu vaadata pikemas perspektiivis, mitte ühekordse numbrina eelarvereal.

Kommentaar

Enn Veskimägi
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees

Ettevõtjad ootavad, et riik tegutseks otsustavalt ajal, mil kõik peavad kõvasti pingutama. 26 000 riigiteenistujast 1061 koondatut pole tõsiselt võetav number!

Sellest kolmandik pärineb maksu- ja tolliametist ja on suures osas seotud tööjõu tegeliku vajaduse vähenemisega Schengeni viisaruumiga liitumisel. Erasektoris käib palju karmim kokkutõmbamine.

See, kuidas avalik sektor tööjõudu koondab, näitab formaalset, mitte sisulist lähenemist.

Kui isegi väga edukad firmad tõmbavad praegu oma tööjõukulusid kokku kuni 10 protsenti ja jagavad funktsioone ringi, siis peaks ka avalik sektor kokkuhoiule tõsiselt mõtlema ja asjaga sisuliselt tegelema.