Riskiraha välismaalt

Naeratavad näod tuulisel tühermaal märkisid hiljuti Eesti suurima kaubanduskeskuse ehituse algust, seda plaanitust pool aastat hiljem. Norra kontsern Linstow rajab Ülemiste keskuse rahvusvahelise pangasündikaadi abil, sest siinsed pangad andsid korvi.

Miks LB Kiel-Vereinsbank-Islandsbanki — kombinatsioon ilma kohaliketa? Lehed kirjutavad mitmeid kordi, et kohalikud pankurid peavad Ülemiste keskust riskantseks projektiks ning ei taha seda rahastada. Ametlikku kommentaari sellele ei saa, hoopis lõike krediidiasutuse seadusest, kus juttu pangasaladusest. Ometigi on arendaja ka siinsetes, küll rootsi-soome sugu, aga veel omadena tunduvates pangahoonetes liftiga üles-alla sõitmas käinud. Kuid välismaiste rahastajate valiku põhjuseks ikkagi pakutavad paremad tingimused, kinnitas ajakirjanikele Linstowi esindaja Petter Salomonsen.

Tallinna kesklinna klaasfassaadide tagant kostab, et siinsete ja välispankade raha hinnas pole eriti vahet. Pigem on asi selles, et kohalikud on turuga rohkem kursis, kuid n-ö võõrad ei oma kogu infot ja võivad seetõttu teha vale valiku. Seega — küsimus pole tingimustes, vaid selles, kas anda raha või mitte.

Kurioossemaks ja vist ka esimeseks näiteks on siin mullu sügisel Peterburi teel valminud tuhanded ruutmeetrid kaubanduspinda, mis seisavad seni tühjalt, sest ETK pole ümber kolinud Vesse Maksimarketit. “See on välja renditud ja selles suhtes pole see probleem,” kostab arendajast Ühendatud Kapitali juht Hillar Teder, üksikasjalisemaks ta ei lähe. ETK ei soovi sel teemal avalikkuse ees rääkida.

Pool aastat tühjalt seisva hoone ehitust finantseeris väidetavalt HypoVereinsbank, sama Saksa pangandusgrupp, mis panustab nüüd Linstowi 50 000ruutmeetrisele keskusele. Sellele, mis sundis kohalikke panku piduripedaali otsima keskuse vaieldava asukoha, liiklusprobleemide, ankurrentnike muutuse, ehituse viivituse ning miks mitte ka juhi Guido Pärnitsa isiku tõttu, sest pankrotis Spar pole parim referents.

Ülemiste keskuse finantseerimise korraldajaks on LB Kiel (Landesbank Schleswig-Holstein Girozentrale). Panga esindaja Balti regioonis Michael Hoffmann ütleb rahastamisprintsiipe kommenteerides, et algselt tegeleti piirkonnas oma Põhja-Euroopa kundede teenindamisega — SRV ja Radissoni hotelli ehitus Tallinnas, SRV rajab nüüd ka Viru Keskust; Linstow ja selle kaks kaubanduskeskust Riias, nüüd ka Tallinnas. “Ober-Haus oli esimene puhtalt lokaalne projekt,” tõdeb ta, viidates kohe selle seotusele soomlaste Keskoga.

Hoffmann ütleb, et ei tea, miks kohalikud pangad Linstowi keskust ei rahasta: “Neile kas ei meeldinud see projekt või oli asja taga midagi muud. Meie vaatasime hoolikalt, leidsime, et on hea.” Ta lisab, et pank praegu jaekaubandust rohkem ei finantseeri. Samas — hea projekti korral võib selle üle rääkida.

Tolmuste ja pimedate akendega tuttuus hüpermarket Peterburi tee ääres tekitab mõtted provisjonilahtri täitmisest mõnes pangaaruandes. Hoffmanni sõnul on Eestis kaubanduse valdkonnas olnud üks suurem pankrot — Spar, kuid sellesse ettevõtmisse polnud kaasatud välispankasid. “Me ei näe ohtu oma investeeringutele,” lausub ta, osutades ka asjaolule, et nii LB Kielil kui ka HypoVereinsbankil on siin esindused, mis on olukorraga kursis.

Sarnaselt Hoffmanniga rõhub kohalolule ka HypoVereinsbanki gruppi kuuluva Vereins- und Westbanki Tallinna esinduse juht Frank Marcus. “Oleme jälginud jaekaubandust aastaid. Ma näen, mis turul toimub,” ei usu ta seda, et panka valitaks kauguse järgi. Samas pole ka Eesti pangandusturul väga palju alternatiive, sest 80 protsenti turust on kahe suurema käes, kes võivad võtta ka suuremat marginaali, leiab ta.

Marcus möönab, et kaubanduskeskuste vallas paistab küllastumise märke ning igat projekti saadavad oma riskid, kuid samas on piirkonnad erinevad — näiteks Lasnamäe: “Ostujõu kasvu on märgata ka seal.” Nagu Hoffmanngi räägib ta keskuste kontseptisooni, infrastruktuuri ja asukoha olulisusest, lisaks mainib inimeste ostukäitumist.

Klientidest Marcus suurt rääkida ei taha: “Info meie osaluse kohta Linstowi projektis tuli arendajalt. Hindame ise diskreetsust kõrgelt, seetõttu hoian end tagasi.” Ta lisab samas, et Ülemiste keskus pole panga ainuke projekt jaekaubanduse valdkonnas, küll aga suurim. Selgub siiski, et tegemist on veel kahe “aadressiga”, kusjuures teisega neist pole kõik väga selge. Pähe tikub taas mõte Lasnamäe suunal asuvast Peterburi tee tühjast kaubanduspinnast, mis iseenesest moodustab naabruses asuva Ehitus Service’iga teineteist täiendava terviku. Toit ja ehituskaubad käsikäes — see ideaal tuleks mõlemale poepidajale kasuks.

“See üllatab mind, et kohalikud pangad ei tahtnud Linstowi keskust finantseerida,” kostab Marcus, mainides sedagi, et projekti algfaasis olid ka kohalikud pangad asjasse kaasatud. Pigem põhjendab ta nende eemalejäämist sellega, et välispangad pakkusid arendajale paremat hinda. Ja võib-olla sai määravaks see, et kohalikud pangad ei võtnud riski, sest nad finantseerivad teisi kaubanduskeskusi. Samas leiab ka Marcus, et mida varem oleks Ülemiste keskusega alustatud, seda paremini oleks see välja tulnud — venimine asjale kasuks ei tule.

Pangad on rääkinud. Kohalik skeptitsism ja võõraste pikaajalisem rahastamiskogemus, seda üha kasvava kaubanduskonkurentsi tingimustes.

Pangad väldivad iseendaga konkureerimist
Kui palju kaubanduspindu on valminud välispankade abiga, on hoobilt raske öelda ka kinnisvaraekspertidel. Ober-Hausi tegevdirektor Hindrek Leppsalu pakub, et Preatoni võib-olla tegi nii, Ober-Haus ise sai mullu Lasnamäel asuva Mustakivi keskuse ehitamiseks raha Hansapangalt ja LB Kielilt, teiselt Linstowi keskust finantseerivalt Saksa pangalt. “HypoVereinsbank vaatab väga agressiivselt ringi,” lisab ta, pidades võimalikuks ka laenude refinantseerimist. Leppsalu tunnistab, et oht põhjendamatuks finantseerimisotsuseks on olemas: “Osa projekte on nõrgad — kohalikud pangad on seda ka jõuliselt väljendanud.” Ta märgib, et kui välisraha tuleb palju uutesse kaubanduskeskustesse, tekitab see probleeme juba tegutsevatele keskustele, mida on rahastanud siinsed pangad. Teisalt ei taha pank endale näppu lõigata iseendaga konkureerima asudes.