Nende lahtihoidmine on arusaadavalt kulukas tegevus – elekter ja tööjõud tekitavad kulutusi seda rohkem, mida pikemalt on kauplused avatud, teatas Eestimaa Roheliste fraktsioon.

Tarbijahinnaindeks on eelmise aasta sama ajaga tõusnud pea kolm protsenti. Märkimisväärne on olnud toiduainete hinnatõus. Pärast 2009. aasta suvist käibemaksutõusu aga oodatud tarbijahinnaindeksi äkilist tõusu ei toimunud.

"Meie mugavus, et saaksime võimalikult pikalt ööpäevas osta kõikvõimalikke kaupu, avaldub loomulikult ka kaupade hinnas, need lähevad lihtsalt selle võrra kallimaks," ütles Riigikogu majanduskomisjoni liige Marek Strandberg, kelle teada on paljudes meist jõukamates Euroopa riikides, kus kauplused lühemat aega lahti, hinnad võrreldavad Eesti omadega.

Kohalikud omavalitsused, kus kinnitatakse kaupluste lahtioleku ajad, tulevad sageli kaupluste omanikele pikkade lahtiolekuaegade lubamisega vastu. Samas võib nii osutada oma elanikele karuteene, sest pikemate lahtiolekuaegade tõttu kasvavad kaupluste kulud, mis kajastuvad jõuliselt ka kaupade hindades.

Strandberg märkis ka, et mugavus on paraku üks sellistest asjadest, mis ongi paratamatult kallis. "Parem aja planeerimine võimaldaks loomulikult inimestel superpoode külastada ka kuni kaheksani õhtul," arvas Strandberg ja lisas, et kuigi kaubavahetus on loomulikult ühiskonda arendav ja edasiviiv nähtus, eelistaks ta ise ühiskonda, kus alates mingist kellaajast oleks rohkem võimalusi ideede mitte kaupade vahetamiseks.

Eks mõelge ise kui sageli te teete mõnele oma tuttavale telefonikõne, et temaga millestki vestelda ja saate vastuseks: „Ma ei saa hetkel rääkida, olen poes.“