Rohumaaviljeluse ülesanne

Sügise läheneded hakkab Eesti loodus üha ilusamaid värve. Igal põllu-, heina- ja karjamaal on täita ülesanne — anda vilja. Milline maalapp aga mis otstarbeks kõige paremini sobib ja kui kaua läheb aega rohumaaviljelusega? Milline on üldse rohumaaviljeluse roll?

Rohumaaviljeluse ülesandeks on uurida heintaimede ja ümbritseva väliskeskkonna mõjutamise viise eesmärgiga saavutada tootlikult suurt kõrgeväärtuslikku heina- ja rohusaaki. Järelikult mõistetakse rohumaaviljeluse all heintaimede õiget kasutamist looduslikel, poollooduslikel ja kultuurrohumaadel.

Majanduslikult tasuva rohumaaviljeluse eelduseks on antud looduslik-majanduslikes tingimustes kõige produktiivsemate ökonoomsemate ja vastupidavamate rohukamaratüüpide viljelemine ning nende nõuete arvestamine.

Rohumaa on põllumajanduslikult kasutatav või selleks kõlbulik maa, millel kasvavaid mitmeaastasi heintaimi kasutatakse pikemat aega (üle 4 aasta) loomadele söödaks kas haljalt rohuna ja sileeritult silona või kuivatatult heinana. Olenevalt kasutuslaadist nimetatakse rohumaad kas niiduks või karjamaaks. Rohumaade tähtsust põllumajanduses iseloomustab eelkõige see, et suur osa on põllumajanduslikult kasutavast maast rohumaade all.

Niit on niitmiseks sobivate mitmeaastaste heintaimedega kaetud rohumaa, mida kasutatakse kestvalt heina ja silo tootmiseks niitmise teel. Niiduädalal võib ka loomi karjatada.

Karjamaa on karjatamist taluvate heintaimeliikidega kaetud rohumaa, mida kasutatakse kestvalt koduloomade jalgealuse söödamaana kogu taimekasvu ajal vabalt või kopliviisilise söötmise teel.

Kultuurrohumaad on need rohumaad, mis on pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ja andes rohkelt väärtuslikku loomasööta.

Allikas: Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus