Rotermanni kvartali tingimused peaks investorile meeldima

Rotermanni kvartali hoonestustingimused on spetsialistide hinnangul investoritele soodsad ning annavad piisava tegutsemisvõimaluse muinsuskaitseobjektide ümber.

Arhitektuuribüroo OÜ Alver Trummal Arhitektid ja arhitekt Veljo Kaasiku koostöös valminud Rotermanni kvartali tsoneerimiskava ja hoonestustingimuste eesmärk on anda maaomanikele ja investoritele mängureeglid kvartalis ehitamiseks, säilitades selle ajaloolise tööstuspiirkonna piirkonna unikaalsust. Ehitusalas olev 24meetrine kõrguspiirang, 100protsendine täisehitusõigus ja 4meetrine piirangutsoon muinsuskaitsealuse objekti ümber peaks olema julgustavad näitajad kvartali arendamiseks.

Arhitekt Andres Alveri hinnangul on muinsuskaitse kvartali edasisele hoonestamisele piisavalt vastu tulnud. “Kõigil privatiseerimise käigus maha müüdud kvartali kruntidel on 100protsendine ehitusõigus, mis tähendab seda, et võib end realiseerida lõpuni,” märkis ta. Kuigi uus ehitusmaht peab paiknema muinsuskaitsealuste hoonete fassaadidest minimaalselt 4 meetri kaugusel, on arhitekti sõnul selline kaugus piisav, et hooned oleksid vaadeldavad ning et investorid saaks kvartalis toimetada. Samuti on võimalik ehitada kaitsealuste objektide kohale.

7,7 hektari suurune Rotermanni kvartal on krundistatud ning kuulub valdavalt eraomanikele, kelle seast on tuntumad Pro Kapital oma Hobujaama tänava äärsete kruntidega ning Aswega ja NG Investeeringud Mere puiestee äärsete kruntidega. Eravalduste vahel on alles kahe kitsa ribana munitsipaalmaa, mis jääb tulevikus ainult jalakäijate kasutada.

Tallinna linnaarhitekt Arvo Rikkinen lausus, et arendajad ei peaks pelgema sõna “muinsuskaitse”: “Rotermanni kvartalis on arendajatel küllaga vabadust ja tegutsemisruumi.”

Rikkinengi viitas ainult 4-meetrisele kaitsetsoonile muinsusobjektide ümber. Samuti oleks kvartalis asuvast vanast viljaelevaatorist tuleneva 24-meetrise kõrguspiiri korral sisuliselt võimalik Metropoli hotellile üks korrus peale ehitada, kuid linna siluetti rikkuvaid kõrghooneid samas ehitada pole võimalik. “Praegune dokument seabki üldise raami ja annab pildi sellest, mida Rotermanni kvartalis ei tohi teha,” lisas ta.

Arhitektide soovitus jaotada kvartalis erinevad funktsioonid — kultuur, kontorid, kaubandus-teenindus, korterid — enam-vähem proportsionaalselt, on Rikkineni sõnul linnale vastuvõetav. “Linn on huvitatud, et kell viis õhtul ei jääks kvartalis aknad pimedaks,” märkis ta.

Rotermanni kvartal on Tallinnas ainulaadne ala, kus lühikese aja jooksul — 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni — ehitati pae- ja telliskivihoonetest terviklik tööstuskvartal. Tänaseks on kvartali terviklikkust rikkunud Ahtri tänava ühe sõidusuuna läbimurre, mis lõikas tervikust lahti Soolalao. Samuti on arhitektide hinnangul ilma selge planeeringulise ideeta kvartalisse kerkinud hotell Metropol ja kinokompleks.