Rüütel peab Putini peokutse tagasi lükkama

Venelane, eestlane ja ameeriklane seisavad loomaaias elevandi puuri juures. “Saaks seda suurt looma inimestele näidata, teeniks palju raha,” mõtleb ameeriklane. “Teeks elevandi lihaks, saaks palju vorsti,” mõtleb venelane. Eestlane käib ümber puuri ja mõtleb: “Mida see elevant küll minust arvab”.

See anekdoot meenub jälgides Eestis puhkenud diskussiooni president Arnold Rüütli võimaliku Moskva visiidi üle.

Venemaa president Vladimir Putin kutsus Rüütli koos Läti ja Leedu presidentidega 9. mail Moskvasse, kus tähistatakse 60 aasta möödumist Natsi-Saksamaa purustamisest. Balti presidendid ei suuda aga otsustada, kas kutse vastu võtta või mitte.

Mida teised riigid meist mõtlevad, kui me pole nõus tähistama Natsi-Saksamaa kaotust ja teise maailmasõja lõppu?

Äripäeva arvates tuleb Rüütlil Putini küllakutse viisakalt ära öelda ning seda peab tegema kiiresti.

Venemaa üritab Rüütlile saadetud küllakutsega panna Eesti kahvlisse. Ükskõik millise otsuse Rüütel teeb, võib kindel olla, et Vene propaganda kasutab selle ära enda huvides. Seetõttu tulebki otsus langetada kiiresti, et teema päevakorralt maha võtta.

Moskvas toimuvatel teise maailmasõja lõpu pidustustel osalemine näitab, et 9. mai on pidupäev ka Eestile ehk me taganeme oma senisest seisukohast, millega võrdsustasime natsismi ja kommunismi. Erinevalt Lääne-Euroopast ei tähendanud teise maailmasõja lõpp Balti riikidele okupatsiooni lõppemist.

Võib väita, et eestlastel on aeg ajaloosündmustest üle saada ning olla Vene-poliitikat kujundades pragmaatilisem. 9. mail toimuvatel pidustustel osalemine aitab Venemaaga suhteid parandada. Head suhted on olulised Eesti ja Vene majandussidemete tihendamiseks. Venemaa on kiiresti kasvav turg ning Eesti poliitikute jäikus halvendab Eesti ettevõtjate idaturul tegutsemise võimalusi.

Moskva-visiidist loobumine võib panna uutel tuuridel tööle Venemaa propagandamasina. Meie keeldumisest ei saa aru lääne riigid ning Eestit hakatakse taas süüdistama natsilembuses. Just teiste riikide reageeringute kartus võib olla see, mis pärsib Rüütli otsustusjulgust.

Rüütli eitava vastuse korral saab Moskva taganeda möödunud nädalal Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel tehtud avaldusest, mille kohaselt on Venemaa huvitatud Eestiga piirilepingu sõlmimisest. Putin saab öelda Euroopa suurriikidele, et venelased tahavad suhteid parandada, aga Eesti töötab vastu.

Piirilepinguga meelitamine ei ole Eesti seisukohalt oluline argument Moskvasse sõitmisel. Eesti on näidanud piisavalt üles valmisolekut lepe sõlmida. Venemaa on aga korduvalt üha uusi ettekäändeid leides nimetatud lepingu valmimist edasi lükanud. Oluline on maailmale näidata, et me ei seo 9. maid ning piirilepingu allkirjastamist.

Vene propaganda rünnakute tõrjumiseks võiks Eesti koos Läti ja Leeduga tähistada teise maailmasõja lõppu 8. mail, mil Saksamaa kapituleerus. Seda päeva peetakse Euroopas teise maailmasõja lõppemise päevaks. Sel päeval sobib Balti riikides meenutada nii natside kui ka kommunistide kuritegusid. Taolise ürituse korraldamisel on Balti riike raske süüdistada natsi-lembuses. Samas võimaldab selline üritus juhtida tähelepanu nõukogude okupatsiooni tekitatud kahjudele.