“Igal juhul hoian pöialt, et ta võidaks. Kindlalt on ta viimase 3-4 aastaga Gruusiat edasi viinud rohkem kui eelnevad 15 aastat,” ütles Vomm.

Majanduskliima riigis on silmanähtavalt paranenud ning asjaajamine palju lihtsam. Miinuspoolelt on president vahel ehk liiga jõuliselt oma mõtteid ja soove peale surunud, ütles Vomm.

Pisargaas ja kummikuulid rikkusid maine

Mullu novembris šokeeris 2004. aastal rooside revolutsiooniga Gruusia presidendiks saanud ja demokraatlikke reforme alustanud Saakašvili oma läänepoolseid liitlasi sellega, et ajas ülemäärast jõudu kasutades laiali opositsiooni meeleavaldused ning sulges valitsust kritiseerinud telekanali. Seni oli USA haridusega jurist läänelt valdavalt vaid kiita saanud ning teda peeti hiilgavaks eeskujuks piirkonna teistele riikidele.

Kriisi lahendamiseks ja oma liberaalse maine päästmiseks astus Saakašvili tagasi ning kuulutas välja erakorralised presidendivalimised.

Opositsioon nõrk ja kindla liidrita

Ilmselt õnnestub Saakašvilil valimised võita, sest opositsioon on killustunud: kokku on presidenditoolile seitse pretendenti (üks juba loobunud) ning toetus Saakašvilile suurim.

Samas ei pruugi ta võita esimeses voorus, sest rahva rahulolematus elujärje visa paranemise pärast on suur. Paksu verd on põhjustanud ka Saakašvili autoritaarne juhtimisviis.

Saakašvili palub kannatust ning lubab sotsiaalküsimustega edaspidi rohkem tegeleda. Pensione on juba 50% tõstetud, kuid summa ise on vaid 34 dollarit (363 kr) kuus. Kolmandik rahvast elab allpool vaesuspiiri ja 300 000 inimest 4,5 miljonist elanikust on tööta.

Saakašvili vastaskandidaatidest lubab veinitööstur Levan Gašešiladze taastada riigis parlamentaarset korda välistamata ka 200 aasta taguse monarhia. Gruusia rikkaim mees, Vene oligarhi Boriss Berezovski endine äripartner Badri Patarkatsišvili võttis aga nädal enne valimisi oma kandidatuuri maha. Londonis elavat Patarkatsišvilit süüdistatakse Gruusia valitsuse kukutamise plaanides ning mees ei eita, et pakkus julgeolekuvõimudele hiljuti 100 miljonit dollarit pistist, et valimiste järel rahutusi külvata.

Poliitiline käärimine Gruusias on tumestanud välisinvestorite jaoks riigi head mainet. “Paljud on äraootaval seisukohal, kas investeerida või mitte, sealhulgas eestlased,” ütles Vomm. “Taolised segadused tekitavad kaugelt vaadates alati umbusku. Ega meie pronksiöö ei mõjunud ka hästi,” ütles ta.

Kinnisvara hinnad on juba väga kõrgele roninud

Ärivõimalusi on sellest hoolimata Gruusias igas valdkonnas. Erandiks ehk kinnisvara, kus eriti Venemaalt ja Kasahstanist riiki tulvanud raha on hinnad juba lakke löönud. Nii jäid ka investeerimispanga Trigon Capital plaanid Gruusia kinnisvaraturul katki.

“Kui hinnatase oleks mõistlikum, investeeriksin ma Gruusiasse hea meelega ka praegusest poliitilisest ebastabiilsusest hoolimata,” ütles ärimees Joakim Helenius.

Taust

* Gruusia presidendivalimisi saabub jälgima üle 800 välisvaatleja, sealhulgas 20 riigikogu liiget Eestist. Riigi ja presidendi maine jaoks on ülioluline, et välisvaatlejad tunnistaks valimised vabadeks ja ausateks.

* Mihhail Saakašvili võimuloleku ajal on Gruusia majandus kasvanud keskmiselt 9-12 protsenti aastas. Rahvusvaheline Valuutafond hoiatab juba esimeste ülekuumenemise märkide eest — inflatsioon ületab 11 protsenti.

* Liberaalsed majandusreformid ja erastamised meelitavad riiki järjest rohkem välisinvesteeringuid — 2006. aasta 1 miljardilt dollarilt kasvasid need mullu 1,5 miljardile dollarile ning peaksid peaminister Lado Gurgenidze hinnangul kasvama tänavu vähemalt 2 miljardile dollarile.

* Teisel ametiajal lubab Saakašvili Gruusia viia NATOsse, tihendada koostööd ELiga ning taasühendada Gruusiaga separatistlikud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, kus Venemaa on oma mõju tugevdanud.