Saksamaal olnud autoomanik sai trahvi Eestis parkimise eest

Tallinna kesklinnas elav autoomanik sai tänavu kätte 1999. ja 2000. aastast pärinevad trahvid oma maja juures parkimise eest, kuigi viibis trahvikviitungile märgitud ajal Saksamaal ja auto oli töökoha parklas.

Tallinna kesklinnas Hariduse tänaval elava André Amadeus Trummi kasutuses oleva ASi Schenker auto suhtes tuli hiljuti neli parkimistrahvinõuet, neist vanim pärines 1999. ja uusim 2000. aastast. Neljast trahvist kaks on välja kirjutanud üks ja sama kontrolör. Parkimiskorra rikkumise kohaks on ühel korral märgitud Vabaduse plats ja kolmel korral Trummi kodumaja esine, kuigi naabermaja siseõuel on Trummil garaaž ja selle ees kahe auto parkimiseks piisav plats.

“Platsi eest tasun ta igal aastal maamaksu ning sinna võin ta autot parkida, ilma et peaks veel eraldi parkimistasu maksma,” räägib Trumm. Tema kasutatava auto suhtes on nõudeid 2740 krooni eest, mis ületab kolme aasta maksu selle platsi eest, kuhu Trumm saab vabalt parkida.

“2000. aasta veebruaris olin Saksamaal ja auto oli pargitud töökoha juurde Mõigus Schenkerile kuuluvale territooriumile ESSi valve all,” ütleb Trumm.

Schenker saatis Tallinna säästva arengu ja planeerimise ametisse avalduse, et ei saa trahvinõudega nõustuda, kuna auto ei viibinud kohas, mille eest trahv välja kirjutati. “Sain kodanike avaldusi läbi vaatavast osakonnast vastuse, et need pole piisavad põhjused trahvi tühistamiseks,” kirjeldab Trumm.

“Lisatud oli taas see kurikuulus lause, et trahvinõude vaidlustamiseks võite pöörduda kohtusse. Miks peaksin mina kohtusse pöörduma ja tõestama, et mind ja minu autot kohal polnud? Liikluskorralduskeskus, kes tegemata “kuriteo” eest soovib raha saada, peaks ometi ise selle eest hea seisma, et tõestada, et nendel on alust selle raha sissekasseerimiseks,” räägib Trumm. “Miks ei saadetud trahvikviitungit juba samal aastal, miks tehakse seda alles mitu aastat hiljem?”

Situatsiooni lahendamiseks pöördus Trumm sel esmaspäeval kohtu poole, nõudes trahvide tühistamist.

“Millega nad tõestavad, et auto oli teises kohas?” küsib Liikluskorralduskeskuse parkimise kontrolli osakonna juhataja Ants Juhandi, kes saatiski Schenkerile vastuse, et trahv kuulub siiski tasumisele. “Võimalik, et kui inimene oli ära, sõitis keegi teine selle autoga.”

“Peamine põhjus, miks inimene ei ole parkimistrahvist teadlik, on see, kuidas kojameeste vahele trahvikviitung pannakse,” räägib kohtutäitur Mati Roodes. “Tuul võis kviitungi ära viia. Kui autoomanik saab kohtutäiturilt täitekutse 1999. aasta eest, see tekitab pahameelt, aga kohtutäitur peab selle asja ära lahendama. Inimlikult on arusaadav, et inimene ei pruugi mäletada, mis ta sel päeval kolm aastat tagasi tegi.”