Sarri võttis taanlastelt Saksa Auto ära
“Eesti Talleks (seni 50% Saksa Auto omanik — toim.) ostis, Semler Holding, Taani Volkswageni-müüja, müüs,” ütles Saksa Auto juhataja Jussi Pärnpuu.
Tulevikuplaanide kohta lausus Pärnpuu, et äri läheb väga hästi ning et suurt midagi muuta küll vaja pole. “Ei, ei muutu mitte midagi, absoluutselt mitte midagi, äri läheb väga hästi,” kinnitas Pärnpuu.
Saksa Auto on viimase poole aasta jooksul juba kolmas Eesti automüüja, millest välismaised omanikud-investorid välja ostetud.
Vaid kolm nädalat tagasi, 7. juulil, ostsid Amserv Grupi senised väikeaktsionärid Raivo Kütt ja Raivo Aavisto Balti Ameerika Investeerimisfondilt ära enamusosaluse Amserv Grupis. Neile kuulub nüüd 99,2 protsenti Eestis ja Lätis Toyota, Lexuse, Opeli, Chevrolet’ ja Kia müügi ja teenindamisega tegelevast ettevõtete grupist.
“Arvan, et see on sarnane meie juhtumiga, et ostsid need, kes on firma käivitanud ja käigus hoidnud,” kommenteeris Amserv Grupi juhatuse esimees Raivo Kütt konkurentide tegevust. “Ega need taanlased ju igapäevaselt siia ei sattunud, kuigi neil oli autäris kogemus olemas.”
Aga hind, kas 80 miljonit krooni on poole Saksa Auto eest normaalne hind?
Viimastel aastatel eestlaste poolt välja ostetud ettevõtted:
• Helmes • Webmedia • Mistra-Autex • Standard • Telema • BCS Itera • TD Baltic • ML Arvutid • Regio • Eesti Ekspress jne.
“Kui nad sellise summaga ostsid, siis arvan, et see oli väga hea tehing. See (investorite väljaostmine — toim.) on üldiselt kogu maailmas suhteliselt levinud trend. On kahte tüüpi automüüjaid — kas suured kontsernid või perefirmad. Sellist segu nagu meil, et on erinevad omanikud ja investorid, mujal enam ei tunta, firmad kas müüakse maha või ostetakse välja,” kostis Kütt.
Märtsi lõpus ostis Korea Auto tegevjuht Ivo Kasak ettevõtte senistelt Venemaalt pärit omanikelt välja ning lubas osa omandatust teistelegi Korea Auto juhtimisega tegelenud inimestele müüa. “Raske on kommenteerida teiste tegusid, aga see näitab, et kohalikud investorid on pisut jõudu juurde saanud ja näevad perspektiivi,” kommenteeris Kasak Saksa Auto väljaostu. “See on normaalne trend, et endised juhid ja kunagised investorid tagasi tulevad.”
Korea Autol on Kasaku sõnul uute omanike käe all hästi läinud. “Väga hästi, oleme plaanidest nii müügi kui ka kasumi kohalt natuke ees,” ütles Kasak, kelle sõnul on ettevõtte omanike ring juba laienenud: “Tänaseks on need tehingud tehtud, nimesid ei tahaks nimetada, aga endiselt on tegemist Eesti kapitaliga.”
Sarri: me ei tee halbu tehinguid
“Ta on väga tagasihoidlik inimene, ma ei tea, kas ta tahaks seda…” vastas Eesti Talleksi numbril vastanud daam ettevaatlikult palvele saada ettevõtte suuromanikult Andres Sarrilt värske ostu kohta kommentaar ning ühtlasi meelitada ka pildile.
Mõni tund hiljem helistas sekretär tagasi ja teatas, et härra Sarri saaks nüüd umbes 5 minutit mu küsimustele vastata.
“Tõesti, tehing toimus ja tema tingimused olid konfidentsiaalsed,” ironiseeris Sarri väärtpaberite keskregistri teemadel. (Viktor Siilats, kes ostis mullu oma kauaaegse äripartneri Andres Küngi pärijailt välja ASi Info Auto, tahtis samuti tehingu konfidentsiaalseks jätta ning oli pehmelt öeldes üllatunud, kui talle helistasin ja registris kõigile nähtava summa kohta küsimusi esitasin.)
Aga kas see 80 miljonit krooni on ikka tõene ostuhind? “Seda ei kommenteeriks, see oli lepingu tingimuste kohaselt konfidentsiaalne,” vastas Sarri.
Proovin siis teistpidi: Amserv Grupi omanik ütles seda hinda kommenteerides, et see oli väga hea tehing, kuidas Te ise seda kommenteeriks? Sarri naerab: “Me traditsiooniliselt ei tee halbu tehinguid.”
Ostu-müügitehingu kohta lisas Sarri, et Taani osapool oli viimastel aastatel passiivne investor ja oli seetõttu nõus oma osaluse nn sõbrahinnaga ära müüma. “Lahkuminek oli sõbralik,” kinnitas Sarri. “Kindlasti toob tulevik uusi projekte, kus me sõbralikult koos oleme, aga nendest on veel vara rääkida, nendest saate uue uudise.”
Sarri sõnul toob lähitulevik Saksa Autole uue laienemisringi ning õige pea hakatakse Volkswageneid müüma Tallinnas Peterburi teel, oktoobris Jõhvis ning sügisel alustatakse Tartusse uue salongi ehitamist.
Lõpetuseks mainin, et kabineti ukse taga ootab Äripäeva fotograaf. “Minust on teil pilte küll, pealegi, mul läheb siin veel kaua,” annab Sarri märku, et fotograaf võiks toimetusse naasta.
Põhiliselt investeeringute tegemise ja haldamise ning kinnisvara haldamisega tegeleva ASi Eesti Talleks mullune käive ulatus 407 miljoni ja puhaskasum 23 miljoni kroonini.
Saksa Auto lõpetas aga eelmise aasta 533 miljoni kroonise müügitulu juures 25miljonilise kasumiga. Selle aasta esimeses kvartalis on Volkswageneid müüv, hooldav ja esindav ettevõte teeninud 122miljonilise käibe juures kasumit juba 8 miljonit krooni.
Peale Mustamäe teel asuva peakontori tegutseb üle Eesti mitu Volkswageneid müüvat ning Saksa Auto osalusega ettevõtet — Viljandis Linna Auto, Pärnus Suve Auto, Tartus Aasta Auto, kohe-kohe alustab müügitegevust Tallinnas Peterburi teel AS Saksa Auto2. Sügisel lisandub ettevõtete gruppi ka Jõhvis tegutsema hakkav diiler.
Tuleristsed 90ndate alguse võimuvõitlusest
Tänavu juuli alguses 47aastaseks saanud Andres Sarri senine elu tipphetk ja ilmselt ka kõige närvesöövam eluetapp jääb usutavasti aastaisse 1991–1993.
TPI ehk praeguse tehnikaülikooli laborijuhataja kohalt 1989. aastal tootmiskoondise Talleks peadirektori asetäitjaks tulnud Sarri suutis enda kasuks pöörata leppimatu võitluse Talleksi selleaegse peadirektori Paul Treieriga.
Võitluse, kus Treierit toetasid Tallinna linnakohus, toonane ülemkohus ja vastloodud Riigikogu esimees Rait Maruste, samas kui Sarri poolehoidjaks kujunesid riigivaraamet, ülemkohtu presiidium ja Mart Laari valitsus.
Võiduka heitluse tunnustuseks sai Sarrist peatselt Eesti Tööstuse Keskliidu president, Äripäev andis talle aga 1993 aasta ärimehe tiitli. Ehkki sealt alates oleks Andres Sarri võinud rahulikult Talleksi arendamisele pühenduda, üritas ta veel pangandusega.
Raske öelda, kas ta sai selleks innustust Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni esimehe ametist, kuid fakt on, et sellesama 1993. aasta lõpuks oli omaaegse Estexpanga suurim aktsiapakk libisenud Sarri kontrolli all olevate firmade kätte.
Võitluses pangandusrindel pidi ta siiski kaotusekibedust tundma: ta sai Eesti Pangalt sarjata Tartu panga laenude kergekäelise mahakandmise eest ning ka Sarri “oma pank” lõpetas kuulsusetult.
Kümmekond aastat tagasi jõudis Sarri veendumusele, et koos Talleksi varadega saadud suur maalahmakas Tallinnas Mustamäe tee alguses on pigem tulus kinnisvaraprojekt. Tootmist on aga kasulikum hoopis mujal, näiteks Paides arendada. Nii läkski. Aastatega on Talleksi kontorihoonega samasse rivvi kerkinud kaubamaja ja automüügikeskus.
Eesti Talleksi kui valdusfirma müügitulust moodustabki lõviosa just kinnisvara rent. Tootmine on jäänud tütar- ja sidusfirmade hooleks.
Eesti Talleksi erastamise kõrval võib Eesti rikkamate meeste sekka kuuluva Andres Sarri teiseks suurvõiduks pidada Volkswagenite müügi jõulist ülevõtmist 1997. aastal.
Andres Sarri on Eesti Talleksi aktsiate kontrollpakki seni kiivalt enda käes hoidnud. Tõsi, kui 30,8% aktsiatest on tema enda nimel, siis 19,6% aktsiatest on ta loovutanud abikaasa Kristelile.
