Skanska kahtlustatud projektijuht on Äripäeva andmetele Loopealse munitsipaalmajade valmimist juhtinud Mihkel Kuld. Tema tegevuse uurimiseks tegi Skanska eile ka riigiprokuratuurile avalduse. Prokuratuurist vastati, et avaldus pole veel nendeni jõudnud ja sellepärast ei saa nad öelda, kas uurimisega hakkab tegelema prokuratuur või politsei.

Juhuslik avastus

Skanska sisekontroll avastas möödunud kuul, et Kuld oli Loopealse elurajooni ehituse käigus sõlminud kolme firmaga alltöövõtulepingud, aktsepteerinud väidetavate tööde kohta käivad aktid ja nende eest esitatud arved. Tegelikult aga need firmad objektil töid ei teinudki. “Sisuliselt oli nii, et üks firma tegi põrandad, kuid arved selle töö peale kirjutasid välja kaks firmat,” rääkis Skanska EMV juhatuse esimees Olle Horm. “Arvatavasti lõid soodsa pinnase pettuseks kiiresti langenud ehitushinnad, olukord võimaldas projektijuhil libaarveid kirjutada. Samas ei saa ma aru, millele ta mõtles — see oleks ju varem või hiljem välja tulnud!”

Arvatavasti sai raha omastamine alguse juba eelmise aasta novembris, pärast Jaanus Otsa meeskonna ettevõttest lahkumist ja enne Hormi tööle asumist. Üldse töötas Kuld Skanskas aastakese, möödunud aasta septembrist tänavu septembrini. Kuhu raha võis saada, ei oska Horm arvata. “Ta käis küll reisidel, kuid tema elustiil ei tundunud siiski üleliia pillav,” ütles ta. “Loodan, et politsei teeb head tööd ja meil tekib reaalne võimalus see raha tagasi saada.”

Tallinna linnavalitsus, kellega koostöös Loopealse munitsipaalmajad valmisid, siiski midagi rohkem maksma ei pea ega ka maksnud pole. Objektide tellijaks oli Loopealse Elamu OÜ ja kogu kahju on kandnud Skanska. Hämmastav on loo juures ka veel see, et Kulla juhitud projekt suutis vaatamata paljudele libaarvetele täita ka veel kasumieesmärgi.

Kuld teeskleb teadmatust

Kuld ütles, et tema ei oska kuidagi kommenteerida Skanska kahtlustusi. “Pole kuulnudki sellisest asjast,” ütles ta. “Jah, teie käest praegu kuulsin,” ütles Kuld.

Teadaolevalt on Skanskast Kullaga sellel teemal räägitud ja ta teab kindlasti, mis süüdistused tema vastu on üles kerkinud.

Mihkel Kuld on varem töötanud mitmes ehitusfirmas. Viimase aasta jooksul on mees soetanud mitu kinnisvaraobjekti. Näiteks ostis ta tänavu kevadel 127 ruutmeetrise korteri Tallinnas Vilmsi tänaval. Selle korteri peal on 3 miljoni kroonine hüpoteek OK Businessi nimelisele firmale.

Praegu on samas majas saadaval sama suured korterid hinnaga umbes 5 miljonit krooni. Veel on Kuld soetanud tänavu kevadel elamumaad Keila vallas Käesalu külas ja pisikese korteri Lasnamäel Pikri tänaval. Need kinnisvarad on hüpoteegita.

Põhja politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo juhi Harrys Puusepa sõnul on taolised avaldused, kus väidetav kahju on nii suur, päris haruldased.

“Põhja prefektuuri laekub selles suurusjärgus kahjuga avaldusi vast mõni aasta jooksul,” lisas ta.

Endistest juhtidest said võistlejad

Skanska endised tippjuhid ei jäänud pärast firmast lahkumist käed rüpes istuma, vaid lõid osalusi peites firma Sherman, mis vaid aastaga sai ehitustöid juba 600 miljoni krooni väärtuses.

Eelmisel aastal leidis Skanskas aset tõsisem pereheitmine — lahkusid nii ettevõtte tippjuhid kui ka hulk tähtsuselt järgmisi mehi. Möödus vaid mõni kuu, kui samad mehed otsekui nõiaväel said tegusa ehitusfirma Sherman omanikeks. Kuni tolle ajani oli Shermani omanikuks vandeadvokaat Eerik Entsik.

Esimese objekti ehitamist alustas Sherman juba siis, kui firma ainuomanik ja juht oli veel vandeadvokaat Eerik Entsik. Viimase osalus hakkas “lahustuma” eelmise aasta sügisel ja alles tänavu aasta maiks kandusid kõik Shermani aktsiatest üle Skanska endistele divisjonijuhtidele — Kaupo Kolsarile, Tiit Kõndile, Kajar Kruusile ja teistele.

Jõukus kinnisvaraäriga

Veel Skanskas töötamise ajal ajasid selle eelmised tippjuhid Jaanus Otsa ja Olaf Herman vaikselt muljetavaldavat kinnisvaraäri. 2005. aasta lõpus müüs ASi Kalev tütarfirma Kalev REC 40 miljoni krooniga maha Pärnu maantee ääres nn Kalevi kvartalis asuva Tere Maja arendusprojekti. Hoone projekteerijal ning ehitajal Skanskal oli selleks ajaks kolm esimest korrust juba betooni valatud.

Huvitaval kombel ei ostnud arendusprojekti ehitaja ning kinnisvaraarendaja Skanska, vaid hoopis advokaat Eerik Entsiku nimel olev vähetuntud osaühing Aadel Ehitus.

Selgus saabub pool aastat hiljem, kui Aadel Ehituse omanikeringi ilmus oma firmadega kolmik Mati Tusov-Jaanus Otsa-Olaf Herman. Tusovile kuulub Aadel Ehitusest pool, Otsale-Hermanile ent kummalegi 25 protsenti.

Taust

* 2005. aastal võitis Skanska konkurentide üsna suure kära saatel Lasnamäel Loopealse kinnistute hoonestusõiguste konkursi, mille korraldas Tallinna linn.
* Keskerakondliku linnavõimu ühe ideoloogilise alustala, “5000 eluaset Tallinnasse”, järgi oli Loopealse üheks olulisemaks munitsipaalelamuehituspiirkonnaks.
* Arendaja sai anda Tallinna linnale 30 aastaks rendile 680 korterit.
* Linn oli arvestanud, et maksab 30 aasta jooksul Loopealse korterite eest kokku 1,165 miljardit krooni.
* Läinud aasta aprillis saatis Skanska linnavalitsusele kirja, milles teatab hoonestusõiguste võõrandamisest osaühingutele Loopealse Elamu ning Loopealse Arendus. Skanska rolliks selles projektis oli munitsipaalkorterite ehitamine.