Soe lõuna jäi kättesaamatuks

Ajakirjanduslikul katsel ilmnes, et isegi pool praadi klaasi piimaga maksab sööklas rohkem, kui ametlikult tervise ja töövõime säilitamiseks terve päeva peale tohib raisata.

Esimestest päevadest mäletan vaid purevat näljatunnet ja ärritust. 30 päeva minimaalse toidukorvi peale oli mullu arvestatud vaid 696 krooni, mis teeb päevaseks kuluks 23 krooni ja 20 senti.

Selle eest saab 12 liitrit piima ja 12 kilo kartulit, 7,5 kilo leiba, umbes sama palju nii köögi- kui ka puuvilju, ligi 2,5 kilo liha ja kala ning 1,5 kilo suhkrut kuus. Näpuotsaga juustu, võid, viljakohvi, subprodukte ja muud.

Sooja lõunat restoranis või sööklas polegi eluspüsimiseks vaja, sest teeninduse eest maksmist pidasid elatusmiinimumi kehtestanud vabariigi valitsus, ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit ülearuseks.

Loobusin jogurtist ja mulle nii armsatest viineripirukatest. Ühtäkki sobis ka trennile järgnenud pudeliveest või spordijoogist vaid unistada. Vaatamata pingsale turgude ja soodusväljamüükide kammimisele kulus toidule ikkagi veidi üle 25 krooni päevas.

Taasavastasin veega keedetud pudrud; maalt kaasa pandud väikesed kartulid maitsesid koorega keedetult ja praetult hästi. Et selliseid mõnes kohas ka seakartuliteks nimetatakse, pole tähtis.

Poes pidasin silmas lihtsat reeglit: õige toidukaup kas paisub vee lisamisel oluliselt või omandab vajaliku maitse alles lahjendamisel. Tõdesin, et peaaegu iga toidukaupa müüakse kuskil soodushinnaga, kuid see veel ei tähenda, et seda kaupa elamiseks ka tegelikult vaja on.

Märkasin üllatusega, et ujun suurtes tarbimiskeskustes otsekui vastuvoolu. Stockmanni hulludel päevadel nägin, et inimesed rabasid kahe käega jäätist. Vahvlitopsik maksis ju kaks krooni ja vanilliplombiir kiletorus tavahinnast poole võrra vähem, kuus krooni. Tegin südame kõvaks ega ostnud.

Tallinna Keskturult leidsin seevastu tõelise vaese inimese vorsti. Selleks oli seakamara rulaad, mis süüa kõlbas, kuid nõudis õhukest viilutamist, sinepit ja musta leiba.

Kui madala sissetuleku tõttu sööb alla 700 krooni eest kuus ligi viiendik Eesti elanikest, siis usinast laenuvõtmisest püksirihma viimseni pingule tõmmanud perede arv pole teada.

Statistikaameti andmetel puudub elatusmiinimumini küündiv sissetulek ligikaudu viiendikul peredest, kus elab kokku 240 000 inimest. 1489kroonise 30 päeva elatusmiinimumi hulka pole arvestatud kulutusi mööblile, kodumasinatele, reisimisele, lemmikloomadele ega lapsehoidjale.

Toitumisteadlane Mai Maser märkis, et menüüs on liialdatud leiva-saia, kartuli ja suhkruga. Vajaka jääb köögiviljadest ja kalast. “Kala on igati tervislikum kui liha,” ütles Maser. Osa leiba-saia ja kartulit võiks Maseri sõnul asendada tangainetega ning suhkru mee või moosiga.

Kaalujälgijate programmi konsultant Kaja Torm sõnas: “Sellise toiduhulgaga muidugi juurde ei võta ja paksuks ei lähe.” Tema hinnangul napib minimaalses toidukorvis veidi köögi- ja puuvilja. Samas jääb kogustest täisjõus mehele ehk natuke puudu ja naisele natuke üle, lisas Torm.