Soome panustab idanaabrile

Nüüd, kus lääneriikide turgudel on kasv soikus, on Soome kaubavahetuses kasvamas Venemaa tähtsus.

Venemaa on praegu väheseid suuri turge, kus kasv jätkub. Ostuvõime poolest võiks Venemaa eksporditurg aastas kasvada kuni 20%, arvab Soome Panga siirdemajanduste uurimise instituudi direktor Pekka Sutela. “Kui meie eksport Venemaale ei kasva vähemalt samas tempos, oleme läbi kukkunud,” ütles Sutela läinud nädalal Vene majandust käsitlenud Soome Panga seminaril, vahendas Helsingin Sanomat.

Soome seisukohalt on oluline eelkõige Loode-Venemaa — Peterburi ja Karjala piirkonna kiire areng. Tarbimise kasv suurendab nõudlust impordi järele, rubla reaalkursi tõus lisab ostujõudu. Venemaa keskpanga hinnangul tugevneb rubla reaalkurss dollari suhtes tänavu 8%.

Läinud aastal eksportisid Soome firmad Venemaale kaupu 3,1 miljardi euro väärtuses, mis moodustas Soome koguekspordist 7%. Impordi maht oli 3,6 miljardit eurot ehk koguimpordist 10%. Venemaa oli Saksamaa ja Rootsi järel Soome tähtsuselt kolmas kaubanduspartner 8,2 protsendiga kogu kaubavahetusest. Ekspordi arvestuses oli Venemaa viiendal kohal. Soome suurim eksporditurg on Saksamaa, järgnevad Suurbritannia ja USA.

Venemaal tegutseb aktiivselt hulk Soome firmasid — energiafirma Fortum, metsanduskontsern UPM Kymmene, Stockmann, TeliaSonera on vaid mõned neist. Üks suuremaid eksportijaid on Valio, mille ekspordist viiendik läheb Venemaale. Samas kasvab konkurents teiste riikide firmade poolt, kes samuti Venemaalt kasvu otsivad. Ühes oma kirjutises manitseb Soome-Vene kaubanduskoja juht, et praegu ei ole aeg reklaamikuludelt kokku hoida. Seda enam et ka tugev euro õõnestab Soome kaupade konkurentsivõimet sisuliselt dollarimajanduses elaval Venemaal.