Sotsiaalne ettevõtlus toob lahendused ühiskondlikele kitsaskohtadele

Maailmas on palju liikumisi, mis juhivad tähelepanu ühiskondlikele kitsaskohtadele ja kõige põletavamatele teemadele. Üha enam on need tähelepanu all ka ettevõtluses – rätsepatööna loodud ärimudelid keskenduvadki just sellele, et nendele probleemidele leevendust pakkuda.

Ühiskonna eestkõnelejatega võrreldes on sotsiaalsete ettevõtete taga inimesed, kes soovivad ühiskonnas midagi muuta mitte protestides, piketeerides või performance’eid korraldades, vaid ettevõtluse kaudu. Neid ettevõtjaid sütitab soov ühiskonnas midagi paremaks muuta. Oma idee levitamiseks ei korralda nad ekstremistlikke meeleavaldusi ja idee elluviimist ei nõua nad riiklikelt institutsioonidelt. Nad kirjutavad hoopis äriplaane, kaasavad investoreid ja üritavad äriideega turule jõuda.

Kasumi maksimeerimise asemel seavad sotsiaalsed ettevõtted eesmärgiks mõne ökoloogilise või ühiskondlikku kitsaskoha lahendamise või leevendamise. Näiteks majanduslik või sooline ebavõrdsus, koolikiusamine, erivajadusega inimeste võimalused tööturul jt.

Praktilise meelega idealistid

Uue aja maailmaparandajad ei ole vähem idealistlikud kui näiteks kuuekümnendate sotsiaalse õigluse ja puhta elukeskkonna eest seisjad, aga nad on realistlikumad. Nad teavad, et ühiskonna muutmiseks peab nende idee olema jätkusuutlik ja uuenduslik.

Ainsa äriettevõttena on saanud Nobeli rahupreemia 2006. aastal enda asutatud Grameeni pangaga Muhammad Yunus. Tema idee oli lahendada ettevõtlusega sotsiaalseid probleeme ehk teha arengumaade inimestest ettevõtjad ja nad sellega vaesusest päästa.

Kas see mudel toimib?

Sotsiaalse ettevõtte teema on veel väga noor, sellepärast kipuvad need ärid sageli jääma nišifenomeniks. Samas on oluline, et suudetaks pakkuda oma teenust või toodet ka klientide huvi suurenemise korral. Teisisõnu tuleb olla valmis ja leidlik oma ärimudeli kohendamiseks muutuvas nõudluses.
Niisiis ei piisa sellest, kui sotsiaalse ettevõtte idee töötab ainult selle väljamõtleja tegevuse tulemusel, vaid see peaks olema ülevõetav kogu ühiskonnas või lausa globaalselt. Näiteks ühe erilise lasteaia avamise asemel võiks töötada välja väikelaste hoidmise teenuse uuendusliku kontseptsiooni või kasvatusfilosoofia, mida saab rakendada paljudes lasteaedades. Sotsiaalse ettevõtja eesmärgiks on töötada välja ühiskonnale kasu toov jätkusuutlik idee, mitte kiiresti saavutatav tuntus või kasum.

Milline on olukord Eestis?

Huvi sotsiaalse ettevõtluse vastu kasvab ja üksikute innustavate ideede arutamise asemel võib rääkida juba eraldi majandusharu kujunemisest. Eestis tegutsevate sotsiaalsete ettevõtete täpset arvu on raske määrata. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku andmetel on neid praeguseks üle saja. Esindatud on nii erinevaid kontseptsioone kui ka ettevõtlusvorme, kuid lahendust ootavaid probleeme on endiselt.

Toimivaid sotsiaalse ettevõtluse mudeleid võib meil leida mitmes valdkonnas, näiteks:

• MTÜ Abikäsi loob ise ja vahendab töökohti pikaajalise töötuna arvel olnud erivajadustega inimestele;
• MTÜ Tagurpidi Lavka toob tervisliku toidu maalt otse linna, aidates seeläbi ka väiketalunikel ära elada;
• Terve Eesti Sihtasutus pakub tööandjatele terviseedenduse koolitusi ning kampaaniaid, mis suurendavad töötajate rahulolu ja produktiivsust.

Näiteid selle kohta, kuidas sotsiaalne ettevõte muudab meie elu paremaks, turvalisemaks ja mõnusamaks, on muidugi veel. Nendega saate tutvuda järgmistel katusorganisatsioonide veebilehtedel:

• www.heategu.ee
• www.kysk.ee
• www.sev.ee

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) praeguse hooaja üks eesmärk on aidata kaasa sellele, et riiklikesse dokumentidesse jõudnud võimalused ja lubadused hakkaksid tooma sotsiaalsele ettevõttele käegakatsutavat kasu. Samuti pakub võrgustik liikmetele teenusedisaini arenguprogrammi, selgitab välja avaliku teenuse pakkuja mured ja loob maailmamuutjate registrit.

Ajujahi arenguprogammi ehk 30 parema äriidee hulka pääses tänavu neli sotsiaalse ettevõtluse kategooria ideed – CareMate, HopeHolders, Makerlabi inseneeriakomplektid ja Triumf Gamification, mis kõik keskenduvad erinevatele ühiskondlikele probleemidele ja sihtgruppidele. CareMate viib kokku erivajadustega inimesed hooldajatega. HopeHolders on veebikeskkond, kus on võimalik leida kiiret abi inimestel, kel on elus raske moment või tupikseis. Makerlabi inseneeriakomplektid arendavad koolinoorte praktilisi oskusi kasutusvalmis ehituskomplektide abil ja Triumf Gamification pakub vähihaigetele lastele psühholoogilist tuge mängurakenduse kaudu, kus lapsed saavad kehastuda superkangelasteks.

Parimale sotsiaalse ettevõtluse kategooria meeskonnale paneb SEB koos Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga välja 5000 euro suuruse eriauhinna.