Järgneb intervjuu Maive Rutega.

Mida pakub Euroopa Komisjoni 200 miljardi eurone majanduse elavdamise kava väikeettevõtjale?

Kava loogika on hoida töökohti ja ehitada baasi uueks tõusuks, et kriisist läbi tulles oleks Euroopa majandus vastupidavam ja konkurentsivõimelisem. Nii püütakse ergutada nõudlust, näiteks täiendava riigipoolse nõudluse tekitamisega. Eestil pole küll majanduse elavdamiseks selliseid fiskaalpoliitilisi võimalusi nagu mõnel teisel riigil, kuid struktuurifondide vahendite kiirkorras kasutamine ja olemasolevate tugiskeemide tugevdamine, mis toimivad KredExi või EASi kaudu, on positiivne.

Eestis on suure raha turule suunamise asemel praegu huvi pigem finantsdistsipliini hoida, et kriisi järel saaks üle minna eurole. Ka Eesti firmad ei peaks praegu mõtlema üksnes kokkuhoiust, vaid ka sellest, kuidas tulevikule baasi rajada.

Mis sai suvel avalikustatud nn väikeettevõtluse algatusest?

ELi majanduse elavdamise kavas rõhutatakse, et algatus tuleb rakendada kiirkorras. Lisaks juba nimetatud meetmetele on selles soovitus arendada välja Euroopa ühtne riskikapitali turg, vähendada maksetega viivitamist, parandada ühisturu toimimist ning muuta riiklikel hangetel osalemine väikefirmadele lihtsamaks.

Tulevast aastast on plaan juurutada nõue, et kõik uued õigusaktid kaalutakse läbi väikefirma seisukohast — kas see ei pane neile ülemäärast koormat.

Kuidas pangad laenama saada?

On vaja pankade südametunnistusele koputada — elavdamisraha on pankadele antud, hoiused on garanteeritud — nüüd on aeg hakata laenu andma. Samuti on Euroopa Investeerimispank (EIB) lubanud väikeettevõtlussektorisse täiendavalt 30 miljardit eurot.

ELi majanduse elavdamiskavas on ka maksumuudatusi. Komisjoni ettepanek on vähendada tööjõumahukate teenuste käibemaksu — restoranid, hotellid, remonditeenused. Soovitus on, et taoline käibemaksusoodustus oleks kõikidele liikmesriikidele kättesaadav. Eesti jaoks on see keeruline otsus, valitsussektoris on niigi puudujääk.