SUUR DELFI KOHVITEST: milline selvehallist ostetav kohv ergastab kõige enam?
Kohv on üks levinuimaid jooke maailmas, omades jookide seas samasugust ainuvalitseja rolli nagu piibel raamatute või sool maitseainete hulgas. Selvehalli lett kohvidega on aga nagu kõige muu puhul meetreid pikk ja kümnekonna riiuli kõrgune. Mida võtta, mida jätta?
Kohv on tuntud ergutina juba aastasadu, kuid alles viimased kümnendid on toonud tõelise plahvatuse kohvitarbimises ning kohvitarbimise mitmekülgsuses. Starbucki ja selle derivaatide tulekuga turule löödi täielikult segi joodavate kohvide tüübid. Espresso, musta kohvi ja cappuccinode kõrvale tulid jääkohv ja muud kohvijoogid, kofeeiinivabad kohvid ja nii edasi
Kohvi ajaloolist algust või inimese kohvijoomise traditsiooni algust ei osata täpselt paika panna. Legendi kohaselt nägi Etioopia kitsekarjus, kuidas tema kari rõõmsalt ja erutatuna kepseldes ühe põõsa juurest teise juurde liikusid ning punase kestaga marju sõid. Karjus noppinud ka enesele mõned ning saadud energia ja ergutuslaeng andnudki aluse kohvitarvitamisele. See kõik juhtus umbes 800. aastal Kristuse järgi.
Teadlikult sai kohvitarbimine alguse aga nagu paljud muud head asjad siin maailmas Araabia poolsaarel kuskil 1000. aastal pärast meie aja arvamise algust. 13. sajandist on aga kirjalikud märked, et araablased röstisid kohviube ning jõid nendest ubadest keedetud tõmmist religioossetel eesmärkidel.
Et aga saada teada ise, mis on hea ja mis mitte joodav kohv, otsustasime korraldada testimise. Delfi kohvitestis valisime osalema selvehalli lettidelt vabalt kättesaadavad kohvid Jakobs Krönung, Gevalia Bistro, Luxus, Continental Jordin, Lindvalls, Paulig Classic, Löfbergs Lila, I Love ECO (ICA), RIMI Bio ja Double Caffe.
Arvesse võtmata inimeste erinevaid kohvitarvituse harjumusi, tarvitasime kohvitesti läbiviimisel vaid musta kohvi. Huvitava faktina joovad tervelt 40 protsenti maailma kohvijoojatest oma jooki mustalt. Testi läbiviimiseks tegime igast kohvist täpse instruktaaži järgi täpselt sama kanguse ning kohvimahuga tõmmised.
Testis võeti arvustada kohvitõmmise aroomi, maitset, järelmaitset ning seda mõnusat sensatsiooni, mis tekib või ei teki kohvi joomisel ja mõjumisel. Töö käis grupis, kus arutati tihedalt maitseelistuste ning aroomibukettide üle. Kindlat järjekorda ega punktitabelit maitstud kohvide osas ei loodud, kuna igal inimesel on õigus oma arvamusele. Samuti ei pretendeeri test ainuõigele ega objektiivsele tulemusele.
Delfi testmeeskonda kuulusid sellel korral Martin Hanson, Andres Putting, Laura Kõrvits, Epp-Mare Kukemelk, Piret Hanson ja Triinu Väiku.
Nii siis ... SUUR DELFI KOHVITEST:
1. Jacobs Krönung
Saksa kultuuriruumi esindajana kuigi head maitset suhu Jacobs ei jäta. Õpetuse järgi keedetud tõmmis on aroomivaba ning suhteliselt lurr. Maitses domineerib raud ning tugeva röstimise käigus tekkivad lisamaitsed. Piimaga juues säilub mõrkjas kohvimaitse, mis aga ei anna tunnistust siiski kohvi kangusest. Jacobsi oast tuleb teha kange tõmmis, siis tulevad välja maitsed ja ka aroom.
2. Gevalia Bistro
Taaskord on instruktaaži järgi keedetud kohvi liiga lahja, kuid samas piisavalt hapukas ja maitserohke, et korraks mõtlema panna. Aroomi loomulikult pea üldse ei ole, mis tähendab, et kui kohv keeb, siis kedagi külla see ei meelita. Tunda on ka tugevat suitsust mekki. Järelmaitse mõrkjas ning võib arvata, et on kasutatud halvemate ubade parendamiseks siguri abi. Igaljuhul hommikul seda juua ei sooviks.
3. Luxus
Jätkub sama stsenaarium, kus alamaklassi ubadest toodetud „igapäeva“ kohvi on intruktaaži järgi keetes väga lahja ning maitsetu. Aroom puudub. Luxus kohv, mis on hapuka ja röstise maitsega, sobiks kenasti pubekatele esimeseks kohvielamuseks. Juua tuleks aga suure hulga piima ning ohtra suhkruga, et maitse ja aroom välja ei mõjuks.
4. Continental Jordin
Väga tugeva ja sügava aroomiga kohv, mille tugev röst ning tökatina mõjuv maitse löövad korraks hinge kinni. Tekib tunne, nagu saaks seda kohvi tarvitada söögi asemel, tundub nagu saaks lusika panna keset tassi püsti. Nagu eelmisegi puhul on aga häda selles, et ei ole balanssi maitsete, aroomide ja kanguse vahel. Kui varasemalt mekitud kohvid lendasid tugevalt lati alt läbi, siis see kohv lendab täiega ja koos latiga minema ... liiga kange, et olla meeldiv, liiga mõru, et olla joodav. Palju seda kohvi juua ei kannata.
5. Lindvalls
Hakkame jõudma juba nauditavate kohvide maailma. Kange, kuid maitse ning aroomiga Lindvalls on kohv, mida jooks enam kui pool kruusi. Hapukas ning ergutav, samas järelmaitses on tunda kerget ülerösti ning kärsanud mekki. Maitses on tunda kerget greipi.
6. Paulig Classic
Maailma suurimate kohvijoojate maitsele balansseeritud kohv, mida peaks kirjade ja loogika kohaselt saama juua tihti, palju ja naudinguga. Tegelikkus on aga natukene midagi muud. Kohvil puudub aroom ning maitse on täiesti ümar, iseloomutu ning kerge. Parima kohvi tiitli võtabki Pauligi Classic just tänu rämedate üleröstimiste ning jumal teab mille tulemusel kõikidele teistele kohvidele juurde tekkinud hapususe ja kibeduse puudumine. Positiivne kohv, kuna mitte miski ei häiri. Valge karp, kui võtta kasutusele kinnisvara terminoloogia – saab hakata ise tuunima ja disainima jooki.
7. Löfbergs Lila
Rootslaste esindaja Delfi kohvitestis ning juba esimesest nuusutusest tekivad silme ette Stockholmi skäärid, rüübe tõmbab aga juba otse Svenssonite pealinna tänavatele. On mida meenutada. Samas ikka lahja, puru tuleb panna topelt, et saada midagigi kohvisarnast. Kuna rootslased on oma naabrite kõrval maailma kohvitarbimises teisel kohal, ongi nad harjunud jooma kohvi tihti, kuid lahjana. Eestlasele selline jant ei meeldi. Lõhn on olemas, kuid nõrk, maitse on hapukas ning vähe äkilise järelmaitsega. Samas tuleb tunnistada, et kohv näitab iseloomu ning see on igal juhul parem, kui „valge karp“.
8. I Love ECO (ICA)
Kõige ebaõnnestunum kohv, mida elus juua – aroom puudub, maitselt rämemõru ning hapu. Seisnud kohvi maitse, kui keegi on joonud seisnud kohvi. Keel reageerib tanniinile ja happele ning on hetkega umbes neli numbrit suu jaoks liiga suur. Ei oska midagi välja pakkuda, kuidas seda kohvi joodavaks saada. Tundub, et halbu ja odavaid, ökoloogilisi ube on röstitud selgelt üle ning tulemuseks on joodamatu jubedus. Kui selliselt maitsebki ökoloogiline kohv, siis parem jääda ebaökoloogiliseks.
9. RIMI Bio
Tuleb tunnistada, et hirm BIO märgistuse ja FAIRTRADE embleemi ees ei ole osutunud õigustatuks. Kohv on üllatavalt hea maitsega, olgugi, et aroomi joogil ei ole. Malbe lõhna juures pakub aga maitse olulisel määral tröösti nign isegi mõju on tunda, pangem tähele, et tegemist on üheksanda proovitud kohviga. Järelmaitse on aga omast klassist – rauane ja ebameeldiv. Piim võtab aga järelmeki ning suhkur kaotab kohvimaitse aga täielikult.
10. Double Caffe
Kahjuks jällegi madala klassi kohv ning madala klassi maitse ja kogemus. Lahja jook, millel palju maitset ei ole, samuti puudub lõhn. Kaks asja, mis peaksid kohvil olema, kuid millegipärast alati kohvijoojal kahe silma vahele jäävad. Kirbe röst ei kompenseeri ega too maitset ja lõhna. Pigem tasuks jätta poodi, on ilusa pakendiga kasulikum poe interjöörile, kui tõmmisena kruusis.
