SUUR DELFI VERIVORSTITEST: kuidas valida oma jõululauale parim vorst?

Iga jõululaua keskseks osaks on nii imehästi lõhnav seapraad kui ka seda ääristavad krõbeda koorega verivorstid. Jõulutraditsioon verivorsti söömise nahas on aga muudetud, nagu enamus tarbimisühiskonda surutud tavasid, keeruliseks. Põhjuseks kaubandusvõrgus liialt laiaks aetud vorstiampluaa - valida on enam kui paarikümne vorstijupi ning veresisu vahel. Milline maitse on aga parim, et rikastada 24. detsembri lauakatet?

Ega ei jäänud taas midagi üle ... Delfi testmeeskond muretses kohalikust kaubandusvõrgust kõik tavalisemad, ilma erilise sisu või vormita verivorstid, püüdes katta kõik tootjad ning verivorstimudelid ... ning asus neid valmistama, maitsma, võrdlema ning hindama.

Verivorstide testiks küpsetati iga vorsti ahjuplaadil 180 kraadise kuumuse juures 20-22 minutit ning söödi pisut jahtunult eraldi ning koos klassikaks muutunud lisandiga – pohlamoosiga. Süües hindasime nii verivorsti maitset, lõhna, tekstuuri, seda millise konsistentsiga on verivorsti sisu ning kui vintske ja naturaalne on soolikas, millesse vorst on aetud.

Olgugi, et testprotsess nägi ette individuaalse maitsmise ning hindamise, toimus grupis avalik arutelu, milline vorst peaks troonima pühadelaual. Täielikku tõde ning ainuvalitsejat paika sättida ei õnnestunudki, sest ilmnes, et inimesed ei soovi enam süüa vaid vana head klassikalist, puhta maitsega suurt verivorsti, vaid leiavad mõnu ka erinevate lisanditega vürtsitatud ja rikastatud jõulusöökides. Seetõttu osutusid väga populaarseks ka vürtsikas Keskaja verivorst ning suurerõngaline Nõo Talu verivorst.

Aga minnes asjaga edasi ... Delfi verivorstitesti valikusse pääsesid: Oskari verivorst Pöialpoisi, Nõo Talu verivorst, Karni verivorst, Pere verivorst, Lihameistri traditsiooniline verivorst, Maks & Mooritsa Willemi verivorst, Nõo peekoniga verivorstid, Saaremaa verivortid, Keskaja verivorstid, Rakvere Rukkiverivorstid, Rakvere Eesti Rahwa verivorstid, Rakvere verivorstid, Rannarootsi verivorstid ja Vastse-Kuuste Maarja verivorstid.

Testitulemused on subjektiivsed ning pigem illustreerivad ja juhendavad, kui ainuõiged. Verivorste mekkivasse Delfi testmeeskonda kuulusid: Martin Hanson, Ester Vaitmaa, Piret Hanson, Martina Niin, Ilmar Saabas, Heidi Kukk, Jan-Jõgis Laats, Marge Tubalkain ja Anne Sääsk.

Niisiis ... SUUR DELFI VERIVORSTITEST:

1. Oskari verivorst „Pöialpoisi“
Pisut iseloomutu maitse ning olemusega verivorst. Samas kui juba süüa, on vorsti maitse mahe ning mõnusalt söödav. Aga meelde ei tuleks poes, kui meelde ei tuletataks ning isegi siis valiks midagi muud oma toidukorvi.

2. Nõo Talu verivorst
Ainus verivorst Eestis, mis tuleb ühe suure rõngana. Paks vorst tähendab seda, et vorst jääb ka pikal ahjus valmimisel seest pehme ning maitsev. Aromaatsus ning pehmus ongi see, mis sunnivad vorsti ilma lisandita ära sööma kohe kui see taldrikut puudutab. Järelmaitses on tunda vürtse. Vorstikest ehk soolikas on pehme ning sulab hästi suus.

3. Karni verivorst
Jahused ja pisikesed verivorstiplönnid, mis peale esimest maitset rohkem sööma ei kutsu. Vorstis peab olema ruumi ja suurust, Karni verivorstiplönnid kuivavad ahjus liiga kiiresti ning muutuvad kuivaks. Kuigi pekitükke vorstis näha ei olnud, oli maitses neid tunda. Vorsti verine sisu oli täiesti ebaühtlaselt jagunenud ning mittesegunenud, et tagada vorstile värskus, mahlasus ja maitse. Seda verivorsti ei ostaks keegi Delfi testgrupiliikmetest.

4. Pere verivorst
Tugeva tekstuuriga mehelik vorst. Ei lagune plödiks kui on lahti lõigatud ning pärast 22 minuti pikkust valmimist 180 kraadi juures on koorik krõbe, kuid kergesti näritav. Vorst on parajalt vürtsine ning aromaatne. Võiks öelda, et tõeline meeste vorst.

5. Lihameistri traditsiooniline verivorst
Maitsvad ning tekstuurilt huvitavad verivorstid. Kummaline, kuidas krõmpsuv tang võib olla mõnusa maitsega. Mõnusalt vürtsikas põhimaitse, kuid järelmekis tunda kummi ja rauda. Veri ikkagi, kuid vängem kui muudel. Jääb meelde.

6. Maks & Mooritsa Willemi verivorst
Maheda maitsega mahlased ja paksud verivorstid, mida võib süüa igal ajal. Maitses on tunda isegi magusat alatooni. Ainus miinus on Willemi vorstide tugev kest, millest on pisut raske läbi närida. Vorst on hinnatud maitsvaks.

7. Nõo peekoniga verivorstid
Klassikaline verivorst Eesti teisest otsast. Vorstid on aromaatsed, hästi maitsestatud ning pehmed. Eriliseks teeb Nõo verivorstid asjaolu, et need on tõeliselt rammusad. Ei ole rasvased ega jahused, vaid just rammusad.

8. Saaremaa verivorstid
Suhteliselt maitserikkad verivorstid, mis peaksid leidma oma tee meie jõululauale. Nagu saarlastega ikka, on ka Saaremaa verivorstid pisut erilised, veidrama maitsega. Vürtsikad ja mõnusad.

9. Keskaja verivorstid
Äärmiselt huvitav leid 2011. aasta jõululauale. Keskaja nimetusega käib loomulikult kaasas vürts, ürt ja magusus. Klassikaliseks võrdluseks saaks siin tuua Mõdu ehk vürtsika meeõlle. Keskajal meeldis kokkadel uudsete vürtside ja ürtidega oma isandate lauakatet rikastada. Keskaja verivorstis kõlab alatoonina nii nelk, kui kardemon, kerge magusus ning ka verivorstile omane kruubimekk. Sobib kindlasti maitseks igale jõululauale. Samas on üks testija märkinud rasvaselt, et vorst võiks olla pisut mahlasem.

10. Rakvere Rukkiverivorstid
Kui verivorsti kohta saab öelda „tummine“, siis just seda peakski siia kirjutama. Rukis muudab vorsti tugevaks, paksuks ning vägagi toitvaks. Samas on rukki lisamine võtnud ära verivorsti mahlasuse ning pehmuse. Kindlasti sobib uudse leiuna jõululauale, kuid pigem maitseks, kui söögiks.

11. Rakvere Eesti Rahwa verivorstid
Selgelt on Eesti Rahwa verivorsti pandud liialt palju tangu, mis ei ole ka korralikult ära küpsenud. Tangud käivad suus ringi isegi siis, kui veresegu on ammu juba alla neelatud. Samuti on soolikas liialt vintske ning mitte eriti hea maitsega. Hea, et vorstid on maitsestatud parajalt. Ei tea, kas arvati, et Eesti rahwas ka vanal ajal vaid tangu näris või oldi lihtsalt verega kitsid.

12. Rakvere verivorstid
Klassika on klassika, sest ta on klassika. Rakvere tavalise verivorstiga ei saa mööda panna. Tegemist ei ole millegi jube erilise või maitsetipuga, kuid verivorstid on suured, mahlased, täiuslikult maitsestatud ning garanteeritult ei jää jõululauale ühtegi vorsti jahtuma. Klassikaline maitsev kõhutäide.

13. Rannarootsi verivorstid
Isegi verivorstikauged testijad leidsid, et tegu on eduka maitsestusega ning mõnusa vorstiga. Samas kui testi lõpus pandi kokku ostunimekirja ja eelistusi, siis Rannarootsi verivorst meelde ei tulnud.

14. Vastse-Kuuste Maarja verivorstid
Peenikesed ja pikad vorstid on ootamatult mahlased ning õigesti maitsestatud – nii sool kui vürts on paigas. Vorsti kest on pehme ning seda ei olegi peale esimest hammustust enam tunda. Ehk peletas eemale vaid pekitükkide olemasolu vorstis. Samas kõige huvitavama ja veidrama kujuga vorstid, saavad kindlasti kaubandusvõrgus vastu klassikalisele suurele vorstile.