Suured jaeketid võtavad jõuga

Veelgi enam, Kaubanduskonverentsi 2001 esinejad tõid selge sõnumi: sõbrad, senine küllaltki rahulik elu on asendumas karmi konkurentsiga. Kuigi globaalset vaadatuna on Eesti üks täpp ja Baltimaad lihtsalt natuke suurem täpp, tuleb viimane katta mõne suurtegija poolt kasvõi kohaloleku mõttes. Välismaiste jaekettide sekkumine siinsesse koogijagamisse loob uued, üksiküritajatele sobimatud mängureeglid. Näiteks lubab ka praegune turuliider, ligi 500 kauplust üle Eesti omav ETK tekkivat reaalust arvestades kontsentreerida kaubamärkide arvu ning kõik oma poed kettidesse ühendada.

ETKga koostöös Prisma ketti omava SOK kontserni välisturgude arendusdirektori Hannu Uski sõnul on Soome turg piiratud ning seetõttu suunatakse tähelepanu väljapoole. “Tahame olla Euroopa grupp,” ütles Uski. “Lääne kaubandusketid on jõudnud Poola, Leedusse, osaliselt ka Lätisse — nendega soovimegi Baltimaades rinda pista. Oleme tõsise konkurentsi lävel.”

SOK suur konkurent Soomes Kesko jätkab seda liini ka lõunasuunal. Kesko Food Balticsi president Timo Valla näeb lähitulevikus kontserni n-ö pan-balti operaatorina, sest et saada tegijaks siinmail tuleb minna kõikidele Balti turgudele.

Sihiks on võetud jaekaubanduse turuosa 25% ja liiderfirmade “klubi”  — TOP 5, mis kontrollib turgu. “Seni pole me näinud tegelikku konkurentsi Balti jaekaubanduses,” leiab ka Valla.

Põhjamaade ketid on muidugi mõista statisti rollis võrreldes globaalsete jaemüüjatega, kelle üheks hindamiskriteeriumiks on ka tõsiasi, et Balti riigid kokku annavad kõigest 0,09 protsenti maailma SKTst. Samas siiski ollakse kohal.

Procter & Gamble’i kliendisuhete arendusjuhi Egons A. Plavnieksi sõnul on viimase viie aasta jooksul sarnaselt muu maailma suundumusega globaalsed jaemüüjad, näiteks Hollandi Ahold, Saksa-Ðveitsi Metro või Inglise Tesco, hoogsalt laienenud Kesk- ja Ida-Euroopasse ning sama trend jätkub.