Nende mitte päris tavaliste firmade omanikeks on inimesed, keda rohkem teatakse suurte firmade tegevjuhtidena. Tellimusi saavad need puukidega sarnaselt tegutsevad ettevõtted oma omanike juhitavatelt suurettevõtetelt. Reeglina saadakse tellimus konkursita, sageli on tellimuse kasumimarginaal ebatavalise kõrge.

Äripäeva TOP 100st leiab mitmeid näiteid, kus välisomanike enamusomandusse kuuluv firma ostab teenuseid oma tegevjuhiga seotud ettevõtetelt. Ostetakse kõike: seadmete hooldamise teenust, firma peakontori maja haldamise teenust, autorenditeenust, tellitakse allhanget jne.

Hansapank Marketsi peaanalüütiku Urmas Riieli sõnul peaks tehingutesse seotud osapooltega, sh juhtide firmadega, suhtuma siiski rahulikult. “Ei saa kohe hukka mõista, kui firma niimoodi teenuseid või kaupu ostab, peaks lähenema case by case,” ütleb Riiel. “Sellised tehingud on õigustatud, kui turul pole teisi pakkujaid.”

Riieli sõnul on ka kindlasti oluline jälgida, et tehingud seotud osapooltega oleks kajastatud ettevõtte majandusaruannetes. “Kui aruandes pole selliseid tehinguid kajastatud ning hiljem selgub, et neid on siiski tehtud, siis see jätab suhteliselt kehva maigu,” lisab ta.

Milliste firmade juurest Äripäev otsis puukfirmasid?
Äripäev otsis puuke ehk juhtide firmasid ettevõtete juurest, kes pidid vastama järgmistele kriteeriumitele: ettevõttes kuulub suurosalus välisomanikele või on tegemist börsifirmaga, ettevõtet juhib kohalik inimene, ettevõte asub Äripäeva käibe TOPis suhteliselt eespool ning tegemist on tuntud ettevõttega. Vaatluse all oli umbes poolsada ettevõtte juhti, kellest rohkem kui kümnendiku puhul tulid puukfirmad päevavalgele.

Oliver Kruuda firma hooldab Kalevi seadmeid
Kommitootja Kalevi seadmeid hooldab ettevõtte juhataja ja suurosaniku Oliver Kruudaga seotud Tööstuse Teenindamise AS, mille teenuse eest Kalev maksab iga kuu ca 700 000 krooni.

Tööstuse Teenindamise AS (TTAS) loodi 2001. aastal ja juba järgmisel aastal oli TTASi käive 17,8 miljonit krooni. Ettevõtte kasum seejuures polnud kuigi suur — vaid 161 000 krooni. Dividende pole TTAS maksnud.

“TTAS tegi Kalevi seadmete kolimise eelmisel aastal ära 13 miljoni krooniga, samas uurisime ka sama töö hindu teistest ettevõtetest ja küsiti 25 miljonit krooni sama asja eest,” räägib Oliver Kruuda.

“Kõik küll irisevad, et juhtide käest kaupu ostetakse, kuid ma võin öelda, et üritan tekitada oma firmadega kõige mõistlikuma hinna.”

Kruuda sõnul jälgitakse väga piinliku täpsusega, et tehingutes seotud osapooltega ei erineks hinnad turuhindadest. “Mul ei ole vaja, et mingi paarisaja tuhande krooni pärast minust ajakirjanduses kirjutatakse,” sõnab ta. “Pealegi on meil aktiivne aktsionär (veerandi Kalevi omanik, ASi Milestone juht Priit Kotkas — toim.), kes kõike märkab ja kohe virisema hakkab.”

Eelmisel majandusaastal ostis Kalev TTASilt teenuseid 22 miljoni krooni eest. Lisaks ostis Kalev teistelt Kruudaga seotud ettevõtetelt kaupu ja teenuseid 2,1 miljoni krooni eest. Endaga seotud mittetulundusühinguid ehk ühinguid, kus Kruuda ise on juhatuses, toetas Kalev eelmisel aastal ca miljoni krooni eest.

  • Tööstuse Teenindamise AS
    - omanik: läbi firmade Oliver Kruuda
    - . a majandustulemused: netokäive 17,8 mln kr, puhaskasum 161 000 kr
    - töötajate arv 70
    - hooldab Kalevi seadmeid

  • Kalev
    - omanikud: ca 40% aktsiatest läbi firmade Oliver Kruuda, 23% OÜ Milestone, väikeaktsionärid
    - tegevjuht: Oliver Kruuda

    Falck Baltics ostab juhtkonna liikmete firmadelt kümnete miljonite eest
    Käibe suuruse järgi 2002. aasta 25. firma Falck Baltics ostis samal aastal juhtkonna liikmete, sh Urmas Sõõrumaaga, seotud firmadelt kaupu ja teenuseid 21,3 miljoni krooni eest.

    Muu hulgas ostab Falck Baltics Sõõrumaa firmalt ESS Kinnisvara ka renditeenuseid, rentides hoonet Tallinnas Tammsaare teel, kus asub Falck Balticsi peakontor.

    Urmas Sõõrumaa ütleb, et ta ei oska täpselt öelda, kui palju ja mis kaupu-teenuseid Falck Baltics temaga seotud ettevõtetelt eelmisel aastal ostis. “Minu juhitavate ettevõtete aastakäive on ca poolteist miljardit krooni, 20 miljonit krooni selle kõrval on liiga väike summa, et see meeles seisaks,” ütleb Sõõrumaa. “Ma võin ainult öelda, et asi on korrektne, kasutan häid finantsnõustajaid ja advokaate.”

    Falcki Balticsi taanlastest suuromanikke ettevõtte tegevjuhi tehingud endaga seotud firmadega Sõõrumaa sõnul ei häiri. “Kõik on ju kirjas aastaaruandes ning seal on suuromaniku esindajate allkirjad all,” sõnab Sõõrumaa.

    Falck Balticsi juhatuse liikme Tarmo Keskküla sõnul on seotud osapooltena ka ettevõtte teiste juhtfiguuride firmad Falck Balticsile teenuseid müünud.

    “Seal on minuga seotud firmasid, on Peeter Tohveriga (Falck Eesti juhatuse esimees — toim.) seotud firmasid ning tõsi, on küllaltki palju ka Urmas Sõõrumaaga seotud firmasid,” sõnab Keskküla.

    Keskküla sõnul on üks selliseid teenuseid ka Falck Balticsi peamaja haldamine, sest maja omanik on Urmas Sõõrumaa firma ESS Kinnisvara. “Maja puhul ei saa küll rääkida pakkumise võtmisest, kuid teiste teenuste ja kaupade ostmisel võtame küll hinnapakkumisi ka teistelt firmadelt, nii nagu see ikka käib,” lisab Keskküla.

    ESS Kinnisvara põhitegevusala on Tammsaare teel asuva kinnisvara rentimine Falck Balticsile, kommunaalteenuste pakkumine ning töömeeste teenuste müük. Ettevõtte aastakäive oli 2002. aastal 9,9 ja kasum miljon krooni. Dividende pole ESS Kinnisvara oma omanikule viimastel aastatel maksnud.

  • ESS Kinnisvara OÜ
    - omanik: läbi firmade Urmas Sõõrumaa
    - 2002. a majandustulemused: netokäive 9,9 mln kr, puhaskasum 1 mln kr
    - töötajate arv 5
    - rendib Falck Balticsile peakontori hoonet

  • Falck Baltics
    - omanikud: 55% Group 4 Falck A/S, ca 35% Urmas Sõõrumaa ja tema firmad
    - juhatuse esimees: Urmas Sõõrumaa

    Logistikafirma Schenkeri tegevjuht osaleb laotehnikaga tegelevas firmas
    Logistikafirma Schenker Eesti tegevjuhil Meelis Arumeelel on osalus firmas Motroonik, mille tegevusskaala ulatub laotehnika müügist kuni spordiürituste korraldamiseni.

    Meelis Arumeelelt endalt polnud võimalik Motrooniku kohta kommentaari küsida, sest ta kiirustas lähetusse Saksamaale.

    Schenkeri aastaaruannetes pole tehinguteks seotud osapooltega märgitud tehinguid Schenkeri tegevjuhi Meelis Arumeele osalusega firmaga Motroonik.

    Schenkeri finantsdirektor Peep Kütt ütles oma teenistuslepingus sisalduvatele vaikimiskohustustele viidates, et ta ei saa kommenteerida Motrooniku võimalikke tehinguid Schenkeriga.

    Motrooniku tegevusalaks on tõste- ja teisaldusseadmete ja -masinate ning nende varuosade hulgimüük, laotehnika müük ja hooldus, meelelahutus- ja spordiürituste korraldamine, transport Eesti Vabariigi piires ja tööstuskaupade müük. Ettevõtte käive oli 2002. aastal neli miljonit ja kasum 200 000 krooni, tööd sai Motroonikus kolm inimest. Dividende pole Motroonik viimasel ajal maksnud.

  • AS Motroonik
    - üks omanikke: Meelis Arumeel
    - 2002. a majandustulemused: netokäive 4 mln kr, puhaskasum 200 000 kr
    - töötajate arv: 3
    - osutab lao- ja transporditeenuseid

  • Schenker
    - omanik: 100% Schenker East OY
    - tegevjuht: Meelis Arumeel

    Kommest Auto rendib autosid tegevjuhiga seotud firmalt
    Kommest Auto rendib oma töötajatele autosid tegevjuhi Toomas Rüütmanniga seotud autorendifirmast.

    Krediidiinfo andmeil on Toomas Rüütmannil osalus ASis Corporent, mis tegutseb kaubamärgi Hertz-Lease all nii Eestis kui ka Lätis. Ettevõtte tegevusalaks on autode renditeenuste pakkumine. Välja renditakse nii Kommest Auto poolt Eestisse toodavaid Peugeot’sid kui ka teisi automarke.

    Corporendi klientideks on näiteks Tallinna Sadam, Tallegg, Sampo Pank, Eesti Energia, Eesti Näitused. Toomas Rüütmanni sõnul pakub Corporent autorenditeenuseid ka Kommest Autole. Corporendi käive 2002. aastal oli 16,7 miljonit ja kahjum 1,2 miljonit krooni. Koostöö Kommest Auto ja Corporendi vahel algas Rüütmanni sõnul 2001. aastal ja selle tingis asjaolu, et Hertz-Lease on Peugeot kontserni rahvusvaheline partner.

    Kommest Auto aastaaruannetest ei leia viiteid tehingutest ettevõtte tegevjuhi äridega. “Juhindume raamatupidamise ja tulumaksuseadusest ning seetõttu pole tehinguid Corporendiga kajastatud,” ütleb Kommest Auto finantsdirektor Jaak Õunpuu. “Nimetatud äriühing ei ole Kommest Auto seotud isikuteks ega sellised tehingud ei vaja eraldi kajastamist.”

  • AS Corporent
    - üks omanikke: Toomas Rüütmann
    - 2002. a majandustulemused: netokäive 16,7 mln kr, puhaskahjum 1,2 mln kr
    - rendib Kommest Autole autosid

  • Kommest Auto
    - omanikud: 90% SOK, 10% Toomas Rüütmann
    - tegevjuht: Toomas Rüütmann

    Põlva Piima juht loobus omanike survel osalusest piimaveofirmas
    Põlva Piima juht Aivar Häelm asutas mõned aastad tagasi toorpiima veoga tegeleva ettevõtte, kuid loobus siis omanike survel osalusest selles.

    Häelm asutas OÜ Silmand Auto ajal, kui tema eelmine tööandja Ühinenud Meiereid oli pankrotti minemas ning töökoha saamine hollandlastele kuuluvas Põlva Piimas polnud veel kindel. Silmand Auto hakkas toorpiima vedama ka Põlva Piimale ning teeb seda uute omanike käe all tänini.

    “Mul on töölepingus kirjas, kuidas ma pean deklareerima oma ärihuvid ning Põlva Piima omanikud tahavad, et ma tegelen vaid selle ettevõttega,” räägib Häelm. “Kui see nii pole, siis küsivad nad, kas ma saan liiga vähe palka, et pean tegema kõrvalt veel muude asjadega.” Silmand Auto paistab transpordifirmade hulgas silma erakordse kasumlikkusega. 2002. aastal oli ettevõte rentaablus 22 protsenti, mis on tunduvalt rohkem kui sama valdkonna keskmine. 2001. aastal oli ettevõtte netorentaablus lausa 34%. Omakapital oli 15 töötajaga firmal 6 miljonit krooni. Põlva Piimale pakub ettevõte piimaveoteenust 2001. aasta lõpust. 2002. aastal maksis Silmand Auto dividende 200 000 krooni.

  • OÜ Silmand Auto
    - asutaja ja endine omanik Aivar Häelm, müüs Põlva Piima omanike nõudmisel
    - 2002. a majandustulemused: netokäive 15 mln kr, puhaskasum 3,4 mln kr
    - töötajate arv: 15
    - veab Põlva Piimale toorpiima

  • Põlva Piim
    - omanik: 96% Van den Bergh Nijmegen
    - tegevjuht: Aivar Häelm

    Milderite firma toodab kasumlikult Baltikale lipse
    Maire ja Meelis Milderi tekstiilifirma Maisan on oma 20protsendise rentaablusega kasumlikum kui mistahes teine Eesti rõivatootja.

    Maire ja Meelis Milderile kuuluva OÜ Maisan põhitegevus on lipsude valmistamine, lipsud valmistatakse Baltika tellimusel ning Baltika müüb need maha. Rõhuva enamuse Maisani käibest annab kauba müük Baltikale.

    Töötajaid oli osaühingus üheksa, ettevõtte tegevjuhile Maire Milderile maksti aastas palka 190 302 krooni. Koostöö Baltikaga on aga lubanud Maisanil oma omanikele pidevalt ka dividende maksta, kahe aasta peale kokku võtsid Milderid ettevõttest dividendidena välja ligi kaks miljonit krooni.

  • OÜ Maisan
    - omanikud: Maire ja Meelis Milder
    - 2002. a majandustulemused: netokäive 5,1 mln kr, puhaskasum 1,1 mln kr
    - töötajate arv: 9
    - toodab lipse Baltikale

  • Baltika
    - omanikud: 35% BRF, 20% BMIG (suurosanikud Meelis ja Maire Milder), väikeaktsionärid
    - tegevjuht: Meelis Milder