Taimekaitsevahendid on taimedele arstirohuks

Taimekaitsevahendid sisaldavad ühte või mitut toimeainet taimede ja taimsete saaduste kaitsmiseks taimekahjustajate eest ning mittesoovitavate taimede või taimeosade hävitamiseks. Arstirohuga sarnaselt tuleb ka taimekaitsevahendeid tõrjetöödeks kasutada eeskirjade kohaselt, vältimaks üleliigsete toimeainete ladestumist taimedesse, sealhulgas puu- ja köögiviljadesse.

Koostöös teadlastega on taimekaitsevahendite jääkidele kehtestatud piirnormid, millega tagatakse toiduohutuse kõrge tase tarbijaile, sh imikutele, väikelastele ja taimetoitlastele ning võrdsed konkurentsitingimused põllumajandustootjaile, töötlejaile ja importijaile.

Inimese keskmist kehamassi, toitumisharjumusi ja toidukorvi koosseisu arvestavad piirnormid kehtivad ka töödeldud toodetele, arvestades ühtlasi ka töötlemise käigus esinevat lahjenemist või kontsentreerumist. Piirnormide kontrollimiseks ja jälgimiseks on taimekaitsevahendite jääkide ja toimeainete seireprogrammid nii riigisiseselt kui ka ühtselt kogu Euroopa Liidus.

Taimekaitsevahendite seireprogramm
Seireprogrammiks nimetatakse pistelist ja plaanipärast import- ja kodumaise toodangu (puu-ja köögivili) kontrolli hulgiladudes ja jaevõrgus.

Eestis alustati taimekaitsevahendite jääkide seireprogrammide korraldamisega 1998. aastal, 2005 liituti ELi ühtse seireprogrammiga, mis alates 2009. aastast on kohustuslik igale liikmesriigile.

Mida teha, et süüa puu- ja köögivilju ohutult?
Esmaseks hügieeninõuandeks on puu-ja köögiviljade hoolikas pesemine enne söömist. Koorega puuviljad (õunad, pirnid, virsikud) tuleb vajadusel koorida.

Toitu mitmekesiselt ja pea piiri – 1 kg õunte asemel söö 1–2 tükki. Arukal tarbimisel ei ole meil müüdavad puu-ja köögiviljad ohtlikud inimese tervisele.