Taimsed ja loomsed mahesaadused
Nad ei sisalda taimekaitsevahendite jääke, mis võivad ladestuda maksa ja luudesse ning eralduvad rinnapiima kaudu. Ka väike, alla lubatud piirnormi taimekaitsejääkide sisaldus võib mõjutada organismi regulatoorseid protsesse.
Mahesaadused lõhnavad ja maitsevad hästi. Nad sisaldavad tavatooteist vähem nitraate ning nitriteid, rohkesti aga mitmesuguseid sekundaarseid ainevahetussaadusi, nt flavonoide, fenoole, tanniine — seega lõhna ja maitset kujundavaid ühendeid, ning ka C-, B- vitamiine ja suhkruid. Samuti on mineraalainete, nagu raua, magneesiumi, fosfori, seleeni, molübdeeni, kaaliumi, vanaadiumi ning tsingi sisaldus neis usaldusväärselt tavatooteist kõrgem.
Mahetaimekasvatussaaduste madalam nitraatide sisaldus ning kõrgem fenoolsete ühendite ja C-vitamiini sisaldus mõjutavad tervist. Seedetraktis võivada nitraadid muutuda kantserogeenseteks nitrosoamiinideks, seda pärsivad aga C vitamiin ja fenoolsed ühendid.
Uurimused on näidanud, et inimtervisele oluliste antioksüdantide sisaldus on mahesaadustes keskmiselt 30% ja kuivaine sisaldus 10% kõrgeim kui tavasaadustes. Mahe aedviljad säilivad paremini hoiustamisel, mis seletub kõrgema kuivaine ja mineraalainete ning üldsuhkru sisaldusega. Seega kõrgema toiteväärtuse kõrval on hinnatavad ka väiksemad säilituskaod. Samas on mahetingimustes saagikus keskmiselt 20% tavatoodangust madalam, mis teeb ka mahetoidu kallimaks.
Loomsed saadused
Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule ning eesmärgiks ei ole nende võimalikult kiire juurdekasv ja maksimaalne piimaand. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väliskeskkonnas ja tarbida mahesööta. See tagab nende tervise, mille profülaktikas ei kasutata ei hormoonpreparaate ega antibiootikume. Mahepiimas ja lihas on rohkesti inimtervisele olulisi rasvhappeid (nt omega 3, konjugeeritud linoleenhape), mis toimivad immuunsüsteemi tugevdavalt. Mahetingimustes elavate loomade viljakus kasvab järgnevate põlvkondade jooksul.
Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
