Tallink Grupi tippjuhid on kõrges hinnas
Ühed heldemad palgamaksjad mullu olid laevakompanii Tallink Grupi nõukogu liikmed, kelle alluvad said aastas kokku 22,4 miljonit krooni. Selle summa sisse on arvestatud kuupalgale lisaks ka boonused ning lahkunud juhatuse liikme kompensatsioon.
Teadmata täpselt, palju viimane oli, võib öelda, et laevafirma käis juhatuse liikmele välja keskmiselt 415 738 krooni kuus ehk 36 Eesti keskmist palka.
Palkadest ei räägita
Mille järgi töötasu ning boonuseid määrati ning kas makstud summad on kooskõlas ka Tallinki juhtkonna töökoormuse ning saavutatud tulemustega, ükski firma esindaja öelda ei taha.
“Palgad on ikkagi konfidentsiaalsed,” on laevakompanii nõukogu esimehe Toivo Ninnase seisukoht. Nõukogu liige ja Tallinki üks suuromanikke Ain Hanschmidt arvab aga, et ei oska palkade kohta kohe mitte midagi öelda.
Seetõttu peab ametlikuks vastuseks lugema finantsidirektor Janek Stalmeistri lause: “Juhtide töötasu on kooskõlas ettevõtte suurusega, äriliste mastaapidega ja vastutuse mahuga. Tallinkis on ka teiste töötajate keskmised töötasud kõrgemad kui Eesti keskmised.”
Väikeinvestorid on kurjad
Tallinki finantsjuhi arvamust ei jaga aga väikeaktsionärid, kelle hinnangul on üle 400 000kroonine kuutasu Tallinki juhtidele põhjendamatu. “Seda summat nad väärt ei ole. Nad ei ole firma väärtust suutnud oluliselt kasvatada,” leiab Peeter Laurson, kes omab osaühingu GreenDorpi kaudu Tallinki aktsiaid.
“Arvan, et kui mitte rohkem, siis kaks korda on nad ikka ülemakstud. Täidavad sisuliselt minu rahaga oma kukrut,” ärritub ka teine Tallinki väikeomanik Leino Reinsoo.
Nagu Tallinki puhul, jäid ka tippjuhtide sissetulekute edetabelis teisel kohal oleva Merko Ehituse juhatuse ning nõukogu liikmed töötasu teemal vastuse võlgu.
Eesti Ehituse juhi Jaano Vinki sõnul tulenes aga pea 250 000 kroonine töötasu (21 Eesti keskmist palka) sellest, et ettevõttel läks erakordselt hästi. “Kuna eelmine aasta oli EE-le väga edukas, siis on ka töötajate (sh juhatuse) tasud kokku aastas suhteliselt soliidsed,” on Vink rõõmus.
“Kas summad olid erakordsed või mitte, on raske öelda, kuna seotud otseselt kogu ettevõtte majandustulemusega. Oleme läbi aegade toiminud põhimõttel: kui läheb ettevõttel (omanikel) hästi, siis läheb hästi ka töötajatel (sh juhatusel). Ja kui ettevõte peab keerulisematel aegadel püksirihma pingutama, siis sama kehtib ka töötajate (sh juhatuse) kohta,” selgitab Vink ehitusfirma tasustamispõhimõtet.
Heade majandustulemuste arvele kannab 223 847kroonise kuutasu ka Arco Vara juht Aare Tammemäe.
“Suure osa Arco Vara juhatuse liikme tasust moodustavad aastaboonused, mis on seotud nii ettevõtte käibe kui ka puhaskasumiga,” märgib Tammemäe, lisades, et 2007. aasta tulemused ning 236 miljoni kroonine kasum olid väga head.
Palgavahe on loomulik
Pärides aga ASi Viisnurk nõukogu liikmelt Ülo Adamsonilt, kuidas nemad puitmööbliettevõtte juhte 56 000 krooniga palgal hoiavad, leiab mees, et tegemist on täiesti konkurentsivõimelise summaga.
Viisnurgas on kokkulepitud tasustamise skeemid ja need on piisavalt motiveerivad, lausub Adamson. Ta lisab, et iga ettevõte maksab juhtidele nii vähe kui võimalik ja niipalju, et juhid jalga ei laseks.
Uurides, mis on minimaalne summa, mida börsiettevõte juhile maksma peaks, jäävad nii Adamson kui ka Vink vastuse võlgu.
“Küsimust, kui suur on üldse soliidne palk tippjuhile, pole minu meelest antud kujul mõtet esitada, kuna pole olemas tippjuhti kui asja iseeneses. Alati juhib tippjuht mingit konkreetset ettevõtet, mille äri iseloom, suurus, keerukus, tulemuslikkus ning sisemine kultuur väljenduvad ühel või teisel moel tema töötajate (sh tippjuhi) tasudes,” märgib Vink.
Palk avalik või mitte?
Börsifirmade väikeaktsionärid on eriarvamusel, kas nende omandis olevate juhtide palgad peaksid olema avalikud või mitte. Börsifirmad ise juhatuse liikmete töötasude täpsest avaldamisest aga huvitatud ei ole.
“Ega te ei küsi neid küsimusi ju riigiasutuselt? Või Eesti Energialt, neil on ju õigustatud, et palgad avalikud. Erasektoris ju teile arusaadav, miks,” ütleb Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Priit Põiklik, kui kuuleb küsimust ettevõtte juhatuse liikmete palga kohta.
Arvamusel, et börsifirmade juhtide palgad ei peaks olema avalikud, on veel mitmed firmad, kes ei soovinud ka kinnitada ega ümber lükata, kas Äripäeva arvutused on õiged.
Arvamused lahknevad
Väikeaktsionärid suhtuvad varjamisse aga erinevalt.
“Aktsionäridel peaks olema õigus teada, kes on need isikud, kellele maksab ettevõte kõige kõrgemat palka või konsultatsioonitasu ja kui palju neile makstakse. Kui 3-4 inimest on ettevõtte tipus enam-vähem võrdselt tasustatud, siis peaks nende nimesid koos tasudega näitama,” on seisukohal Rootsi päritolu väikeinvestor Stefan Andersson, kes omab Eesti Telekomi, Tallinna Kaubamaja ning Merko Ehituse aktsiaid.
Ka Euroopa Komisjon on soovitanud ELi liikmesriikide börsifirmadel oma juhtide tasud täiesti avalikuks teha, kuid otsest kohustust siiski pandud pole. Mõnede teiste väikeaktsionäride sõnul aga taolist vajadust tegelikult polegi.
“Ma ise kirjutan ka firma aruandesse vaid üldnumbri, miks siis börsifirmad peaksid erinema. Mängureeglid peaksid kõigi jaoks ühtsed olema,” on arhitektibüroo Künnapu ja Padrik juht Mati Olde kindel. Olde omab Tallinna Kaubamaja aktsiaid. Viimane on üks neist, kes teinud juhtide keskmise töötasu arvutamise pea võimatuks, kuna märkis aruandesse kõikide tütarettevõtete juhtide ja nõukogu liikmete palga üldnumbri.
“Mind ausalt huvitab vaid tulemus ja see, palju aktsia hind tõuseb. Palju keegi palka saab, ausalt öeldes ei huvita,” ütleb väikeinvestor Peeter Laurson. Tema omab osaühingu GreenDorp kaudu Tallink Grupi aktsiaid.
Olympic Entertainment Groupi, Harju Elektri ning Tallinki väikeosaniku Leino Reinsoo sõnul peaks palk olema avalik vaid siis, kui ettevõtte direktoril on enda juhitava ettevõtte aktsiaid, muidu mitte. “Kui juht aktsiaid ei oma, pole palga avalikustamine ka oluline,” märgib ta.
Kardetakse üleostmist
Mis puutub palkade varjamisse, siis seda tehakse Martinson Trigon Venture Partnersi juhatuse liikme ja Viisnurga nõukogu esimehe Ülo Adamsoni sõnade kohaselt kindla eesmärgiga.
“Paremate juhtide peale käib koguaeg jaht ja kui keegi millegagi silma paistab, saab alternatiivsetest kohtadest kohe pakkumisi,” räägib mees täpsustades, et konkreetne palganumber annab personaliotsingufirmale eelise tippjuhtide üle ostmisel.
Peeter Võrk: sel aastal on preemiad väiksemad
Börsifirmade juhtide palgatase sõltub sellest, kas tegemist on rahvusvahelise haardega ettevõttega ning kas juhtkond on ka ettevõtte suuromanik, ütleb juhtimiskonsultant Peeter Võrk.
Intervjuu PW Partnersi tegevjuhi Peeter Võrguga.
Mis te arvate, kas börsifirmades juhtidele makstavad summad on n-ö tippsummad ettevõtete seas?
Esimesed viis ilmselt on, samas on kindlasti mõned võrdväärsed mittebörsifirmad Eestis ka olemas, à la Hansapank või näiteks kütusefirmad.
Milline võiks olla ühe börsifirma juhtide motivatsioonipakett? Mida see endas sisaldama peaks või võiks?
Tavaliselt piisavalt suur põhipalk, millele lisandub firma kasumist sõltuv aastapreemia. Aeg-ajalt ka aktsiaoptsioonid. Muud hüved, nagu firma auto jms, ei vaja vist märkimist kui suhteliselt marginaalsed hüved.
Millest võivad olla tingitud suured vahed juhtide tasustamisel. Kas taolised vahed on normaalsed?
Algatuseks vaataksin ettevõtete vahesid. On väga rahvusvahelise haardega firmad (Olympic, Tallink Grupp), kelle juhid peavad olema võrdväärsel tasemel teiste riikide juhtidega.
Ja siis on pigem lokaalseid tegijaid (Saku Õlletehas, Tallinna Vesi), kelle juhid peavad olema lokaalsel tasandil tegijad.
Sellest sõltuvalt võiks olla ka nende palgatase.
Teiseks on juhtkonna kontrollitud ettevõtted (Tallink Grupp, Merko Ehitus jt), kus juhid saavad suhteliselt vabalt otsustada endale preemiate maksmist ja palkade kehtestamist.
Ja siis palgaliste juhtidega firmad (Starman, Norma, Saku Õlletehas jt), kus juhi palga otsustavad aktsionäride esindajad ja tippjuht saab üldjuhul turu olukorrale vastavat palka.
Nagu näha, on esimesed neli kõrgete tasudega firmat kõik juhtide kontrolli all.
Kui kiires tempos võiksid börsifirmade tippjuhtide palgad sel ja järgmisel aastal kasvada?
Väga raske on öelda just seetõttu, et juhtide kontrollitud firmade puhul ei pea turuloogika alati paika.
Kuna majanduses on raskemad ajad, siis muutub hea juhtimine palju olulisemaks kui varem, seega head juhti püütakse hoida.
Ma siiski pigem arvan, et erafirmad püüavad sel aastal üldse mitte palku tõsta või siis tõstetakse nii 10% palkasid, aga preemiad jäävad hulga väiksemaks. Igal juhul peaks mingi kokkuhoiu aeg tulema.
Ma arvan, et tuleval aastal on see järjekord muutunud (vt juures olevat börsifirma juhtide edetabelit — toim), sest kaks kuni neli firmat on seotud ehituse-kinnisvara sektoriga, kus parimad ajad just lõppesid.
Kas börsifirmade puhul peaks kehtima reegel, et palgad oleksid avalikud, et ka väikeaktsionärid teaksid võrrelda, kas tehtud töö ning firma saavutatud tulemused vastavad makstud tasudele?
Olles ise aeg-ajalt aktsionär, pean eetiliseks küll, et tean, palju “minu” firmat juhtivad inimesed raha saavad. Samas eraisiku rahakotis ma sorida ei taha.
Töötasu avaldamine on iga börsifirma enda otsustada
Andrus Alber
Tallinna Börsi juhatuse esimees
Juhatuse ja nõukogu liikmete ehk börsiettevõtte tippjuhtkonna töötasude avalikustamise nõue tuleneb Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) dokumendist.
HÜT jätab börsifirma otsustada, kui detailselt palgad jm tippjuhtidele makstavad tasud avalikustatakse.
Miks? Sellepärast, et ettevõtte kõige olulisem vara on töötajad, sealhulgas tippjuhid. Kui avaldada tippjuhtide palganumbrid, on see otsene võimalus konkurentidele tippjuht üle osta.
Samas — kui börsiettevõte hoiab ja väärtustab oma juhte hästi, sh töötasu on seotud tulemustega, ei tohiks palganumbrite avalikustamine olla probleem.
Seega peabki iga ettevõte otsustama, kui detailselt peavad nad vajalikuks ja võimalikuks juhtkonna liikmete tasusid avalikustada.
On oluline, et teades tasude kogusummat ja juhtkonna liikmete arvu, on aktsionäridele antud võimalus hinnata, kas juhtkonna tasu on ettevõtte majandusseisu arvestades kohane või tuleks seda piirata.
Veelgi olulisem on asjaolu, et üksnes palga- ja boonussummadega mängides kipub HÜTi kõnesoleva nõude eesmärk hägustuma.
HÜT nõuab ettevõtetelt palju rohkem olulisemate teemadega tegelemist, näiteks väikeaktsionäride võrdne kohtlemine info avalikustamise osas.
Paraku pöörab nii meedia kui ka muu avalikkus tähelepanu pelgalt palganumbritele ja muud teemad on kajastatud vaid siis, kui tegemist on suuremakaliibriliste rikkumistega. Ka väikeaktsionäride eeskujuliku kohtlemise näited jäävad üldise negatiivse ja kõmulise uudisvoo kõrval marginaalseteks.
Palkade ja muude tasude avalikustamise nõue on tekitanud Euroopas palju eriarvamusi.
Mõnes riigis puudub see nõue üldse. Mõnes on see seaduse tasemel, näiteks Suurbritannias. Mõnes Euroopa riigis aga heaks tavaks, näiteks Rootsis ja Soomes.
Kes on kes
Eesti börsifirmade juhatuste liikmed
Tallink Grupp
* Enn Pant, Andres Hunt, Keijo Mehtonen, Lembit Kitter
Merko Ehitus
* Tõnu Toomik, Alar Lagus, Veijo Viitmann, Andres Agukas, Tõnu Korts
Eesti Ehitus
* Jaano Vink, Avo Ambur, Sulev Luiga, Priit Pluutus, Erkki Suurorg
Arco Vara
* Aare Tammemäe, Avo Rõõmussaar, Veiko Taevere, Ahto Altjõe
Starman
* Peeter Kern, Rändy Hütsi, Henri Treude
Olympic
* Armin Karu, Andri Avila, Mart Relve
Norma
* Peep Siimon, Ivar Aas, Ülle Jõgi, Garri Krieger, Kaido Salurand, Stig Carlson
Harju Elekter
* Andres Allikmäe, Lembit Libe, Karin Padjus
Ekspress Grupp
* Priit Leito, Anne Kallas, Kaido Ulejev
Baltika
* Meelis Milder, Ülle Järv, Maire Milder, Boriss Loifenfeld
Tallinna Vesi
* Roch Chéroux, David Hetherington, Siiri Lahe
Viisnurk
* Andres Kivistik, Einar Pähkel, Erik Piile
Kalev
* Oliver Kruuda
Saku Õlletehas
* Ireneusz Smaga, Inga Kuusk
Tallinna Kaubamaja
* Raul Puusepp
Eesti Telekom
* Valdo Kalm, Leho Tamm, Valdur Laid, Enn Saar
