Karolinska Instituudi teadlased uurisid südameinfarkti esinemissageduse ajalist jaotust ning leidsid 1987. aastast algavale aegreale tuginedes, et kevadisele kella keeramisele järgneval nädalal suureneb infarktide hulk 5 protsendi võrra, kirjutas Science Daily.

“Kõige suurem on risk uue nädala esimesel kolmel päeval. Selle põhjuseks on ilmselt kronobioloogiliste rütmide segilöömine ning üks tund kadunud uneaega,” ütles uuringus osalenud Imre Janszky.

Sügisene kellakeeramine, mis annab ühe tunni uneaega juurde, näitas vastupidist efekti. Infarktide arv langes järgmisel nädalal, kuid mõju pole nii suur kui kevadisel kella keeramisel.

Ehkki mõju ühele inimesele on üsna väike, aitab uuring teadlaste sõnul siiski mõista, kuidas muutused igapäevaelu režiimis võivad inimeste tervist mõjutada. “Kella keeramise mõjudega peavad arvestama umbes 1,5 miljardit inimest üle maailma, kuid väga raske on öelda, kui paljud neist selle pärast infarkti on saanud,” ütles samuti uuringuga seotud Richard Ljung.