“Arvasin, et Norra on korralik maa ja küllap ka Statoili bensiin on tasemel, paraku pidin pettuma,” rääkis mööbliärimees Urmas Lepik, kelle vähem kui aasta vanune Peugeot 406 hakkas Statoilist võetud 95 bensiiniga käivitamisel tõrkuma. Nüüd on ta otsustanud võtta 98 oktaanarvuga bensiini, lootes, et see on parema kvaliteediga. Varem on Lepik pidanud enda sõnul pettuma nii Neste kui Shelli müüdavas autokütuses.

Eile Shellis oma autot tankinud ettevõtja Riho Koppel oli kindel, et ostab ikka lääne päritolu bensiini. Kuuldes, et bensiinipaaki võib voolata ka Vene või Leedu kütus, oli ta algul imestunud, kuid siis leidis: “Peaasi, et kütus oleks kvaliteetne.”

Sikupilli keskuse juures paikneva Hydro Texacole kuuluva Uno X automaattanklast bensiini võtnud Margus Jupitov ütles, et ei usu, et tegu võib olla Vene kütusega. Veidi mõeldes lisas Jupitov, et kui kõikjal on üks ja sama kütus, siis pole enam vahet, kus tankida.

Tarbijakaitseameti kaubandusosakonna asejuhataja Andres Kadaja sõnul on põhiliselt Eestis praegu müügil ida poolt tulnud autokütus. “Kui midagi ka läänest tuuakse, siis on need väga väikesed kogused,” märkis ta.

Sellist järeldust lubab Kadaja sõnul teha kütuse kvaliteeditõendite võrdlus. “Kui mõned aastad tagasi oli meil valdavalt turul Soomest toodud Neste bensiin, olid kvaliteedinäitajad hoopis teised kui nüüd,” selgitas ta, lisades, et see ei tähenda, et ida bensiin tingimata kehvem oleks.

Kütuse Ümarlaua juhataja Aleksander Johansoni sõnul võtavad Eesti hulgi- ja jaemüüjad kütust sealt, kus odavam, segavad siin lisandeid hulka ja panevad Euroopa hinnaga müüki. Ta ütles, et Venemaalt võib saada bensiini isegi kuni poole võrra odavamalt kui lääne turult.

Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed kinnitas, et praegu müüb firma tõepoolest kütust, mis tuleb kas Venemaa või Leedu naftatehastest. Kuna Statoili Baltimaade logistikakeskus asub Riias, siis seal toimub ka kütuse sisseost, selgitas ta. “Aga kogu sisseostetav kütus läbib meie range kvaliteedikontrolli,” nentis ta.

Seda, et kogu müüdav kütus on tulnud idast, tunnistas ka Hydro Texaco müügidirektor Andres Kivistik. Ühtlasi kinnitas ta, et Uno X tanklates müüdava bensiini ja diislikütuse kvaliteet ületab Eestis kehtestatud kvaliteedinõudeid. “Tarbija ei jõua lihtsalt kallimat osta, sest üle poole bensiiniliitri hinnast moodustavad riigimaksud,” märkis ta.

Alexela Oili peadirektor Heiti Hääl lausus, et pole kunagi oma kütuse Vene päritolust saladust teinud. “Sel pole häda midagi,” kinnitas ta.

Shell Eesti jaemüügijuht Riina Aamissepp ütles, et kütuse päritolu pole oluline, sest selle sisseostmisel kontrollitakse kvaliteeti. “Ostame kauba Eestis tegutsevalt rahvusvaheliselt vahendajalt, kes omakorda saab selle erinevatelt hankijatelt,” lausus ta, lisades, et Vene kütus võib olla isegi parem kui ükskõik kust mujalt tulnu.

Neste Eesti jaemüügijuht Artur Praun märkis, et on kasutanud Soome Fortumile lisaks teisigi hankekanaleid ja müünud ka Vene päritolu autokütust. Hetkel müüb Neste Eestis tema väitel Fortumi naftatehaste bensiini. “Seekord oli Soome kütus täiesti konkurentsivõimelise hinnaga,” selgitas ta.

Konkurents lõpetab väiketanklate tegevuse

Seni bensiinituru hinnasõja kiuste püsinud väiketanklad ei suuda suurte jaemüügikettidega konkureerida ning võivad tegevuse lõpetada.

Üle Eesti 12 bensiinijaama omava NB Tankla ASi nõukogu esimehe Aleksander Kannuse sõnul pole aasta jooksul bensiiniturul lahkujaid ja ühinejaid olnud, kuid olukord on muutunud alates suvest väiketanklatele üha kriitilisemaks.

“Augustis-septembris oli momente, kui väikesed jaamad olid kütusest tühjad,” ütles Kannus. “See on hingitsemise küsimus, ühe-mehe-tanklaid hoiab elus maksudest kõrvalehiilimine,” lisas ta.

Kannuse sõnul on väiketankla asukoht tihti ebasoodne ning seetõttu suured müügiketid neid ei himusta, samuti on kulukas täita keskkonna- ja tehnilisi nõudeid.

ASi Eksar-Transoil juhataja Märt Mägi oli samuti seda meelt, et tulevikus võib tanklate arv väiksemaks jääda. “Väiksemad tanklad elavad praegu ühe päeva korraga,” tõdes ta.

Mägi sõnul on Eestisse ehitatavad uued tanklad väga kallid, ehituskulud kõiguvad poolest miljonist kuni 5 miljoni kroonini.

Samas on suurtel jaemüügikettidel erinevalt väiketanklast võimalus pakkude soodushinda kliendikaardi abil.

“Alates augustist on absoluutselt kõigil kasumimarginaalid kukkunud,” ütles Kannus.

Eile oli Eesti jaemüüjaid varustavas Neste hulgimüügis bensiini 95 hind 10,38 krooni liiter ning bensiini 98 hind 10,76 krooni. Neste ja Statoili teenindusjaamades maksis sama bensiin vastavalt 10,35 ning 11,20 krooni.

Samas saavad osa partnereid Nestelt bensiini odavamalt. Näiteks NB Tanklale oleks bensiini 95 eilne hulgihind olnud 10,10 krooni, mida firma müüb mõnes kohas isegi 10,05 krooniga.