Tanklatest saab aktsiisivaba autokütust
Seni katlakütuseks peetud raske kütteõli ostjatena näeb ASi Flexar hulgimüügijuht Urmas Kivimägi paljusid sõidukiomanikke. “Seda võiksid osta näiteks vanade Venemaa päritolu veoautode, aga ka Belarus-tüüpi traktorite omanikud,” rääkis ta.
Rasket kütteõli auto- või traktoripaaki ostes pole ka hirmu maanteel aktsiisipetturina tabatud saada, sest erinevalt punaseks värvitud kergest kütteõlist ja siniseks värvitud põllumajanduslikust diislikütusest ei kuulu raske kütteõli erimärgistamisele.
Vastandina üldlevinud arusaamale pole tanklates müüdav raske kütteõli ka nn tavaline masuut, vaid meest veidi heledama värvusega vedelik. Milline täpselt, on näha Sindi tanklas välja pandud reklaamklaaspurgist.
Urmas Kivimägi sõnul seisneb Savi tänava tanklas kõrvuti asetsevatest püstolitest müüdava diislikütuse ja raske kütteõli erinevus vaid viimase oluliselt kõrgemas väävlisisalduses.
Samas pole kõrge väävlisisaldus reegel, sest Eestisse saabus hiljuti poolsada tsisterni ehk umbes 3000 tonni rasket kütteõli, mida vedelkütuste analüüsiga tegelev SGS Eesti AS on tunnistanud 1. juunil väävlivaeseks raskeks kütteõliks. Selle väävlisisaldus on 0,02 massiprotsenti ehk teisiti öeldes mahub nimetatud raske kütteõli väävlisisaldus suvisele diislikütusele kehtestatud normi piiresse.
Majandusministri nõuniku Ülo Veldre sõnul tuleks just siit, mitte aga majandusminister Mihkel Pärnoja nn näpuveast ehk vigasest happearvust otsida kadunud aktsiisimiljardi põhjusi. “Vilets Venemaa diislikütus või kerge kütteõli deklareeritakse tollis raskekütuseks ja lubatakse müüki ilma igasuguse aktsiisita,” rääkis ta. “Et mitte kahtlust äratada, müüb müüja seda vaid natuke odavamalt kui aktsiisiga maksustatud diislikütust ja teenib müstilisi kasumeid heal juhul ilma ühtegi paberit võltsimata.”
Veldre hinnangul ootab vajalike paberite nn kohendamise korral enneolematu kokkuhoid ka tarbijat, sest lisaks madalale hinnale saab ta raskelt kütteõlilt teatud tingimustel tagasi nõuda ka käibemaksu, mis sõiduautode ja diislikütuse puhul ei tule kõne allagi.
Kinnitamata andmetel tuuakse Pärnus Savi tänava tanklas hinnaga 7.40 liiter müüdavat rasket kütteõli Eestisse kaks või rohkemgi korda odavamalt. “Mingi asi peab ju tagasi teenima,” kommenteeris Kivimägi. “Bensiini 98, mida ostame Nestelt, müüme sisuliselt kasumita.”
Raske kütteõli on Savi tänava tanklas rohkem kui krooni võrra kallim kui kerge kütteõli, mille kvaliteediomadused peaksid teoreetiliselt diislikütuse omadustega rohkem sarnanema.
Praegu Pärnu tanklas raskel kütteõlil seni siiski erilist minekut pole, kokku on nädalaga suudetud müüa 10 liitrit. “Minu teada oli ostjaks üks meie oma töötaja,” rääkis Urmas Kivimägi. Paremini on läinud Sindi tanklas, kus ostja on leidnud mõnisada liitrit rasket kütteõli.
Sindi tanklatöötaja sõnul võtab klientidel uudse tootega harjumine aega. “Nad olid harjunud rohkem punase kütuse, kerge kütteõliga,” sõnas ta.
Kivimägi sõnul pole ostjate leidmisest siiski loobutud ja firma klientide hulgas kavatsetakse läbi viia reklaamikampaania.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Hanna Hinrikuse sõnul kõlab siiski loogikavastaselt, et mõni auto raske kütteõliga sõidaks. “Arvatavasti on tegemist siiski millegi muuga, millel on raske kütteõli silt juures,” sõnas ta. “Kui see aga tõesti peaks võimalik olema, siis vajame eeskätt ekspertarvamust ja majandusministeeriumi hinnangut ning kui selgub, et tegemist on tõepoolest raske kütteõliga, mis kvalifitseerub ka raske kütteõlina, siis tuleb kiiremas korras vedelkütuse kvaliteedinõuetes midagi ette võtta.”
Oiliken pole siiski esimene, kes rasket kütteõli tanklates müüma hakkas. Lukoili ja Olerexi varasemad katsed lõppesid siiski ebaõnnestumisega. Tarbijakaitseameti töötaja Andres-Ivar Kadaja sõnul polnud müüjatel vajalikke sertifikaate, katseprotokoll polnud aga raske kütteõli müümiseks küllaldaseks aluseks.
