Tarbijakaitse leidis kaubandusest nõuetele mittevastavaid mahlatooteid

Novembris oli tarbijakaitseametisse pöördunud inimestel enam muret internetikaubandusega, mille osas tehti 212 pöördumist, energiaturuga, mille osas pöörduti 192 korral ning jalatsitega, mille kohta uuriti 189 korda. Kokku otsisid inimesed ametilt abi 3687 korral.

Möödunud kuul jõudis lõpule ka septembris alanud mahlatoodete kontroll. Eesmärk oli kontrollida koostise vastavust märgistusele, teatas tarbijakaitseamet.

Oluline on vahet teha mahlal ja mahlajoogil. Mahl peab olema puhas toode ega tohi sisaldada säilitusaineid, toiduvärve ega muid toidu lisaaineid. Mahlajook seevastu võib neid sisaldada, kuid seda piirnormide piires. See peab olema pakendile märgitud.

Inspektorid võtsid septembris analüüsimiseks neli granaatõunamahla ja ühe granaatõunajoogi:

§ Venemaa päritolu Reynar kaubamärgiga granaatõunamahl, 1l klaaspudel, parim enne 18.08.2014.a, maaletooja OÜ Maadlex;

§ Aserbaidžaani päritolu granaatõunamahl „Sonti“, 1l klaaspudel, parim enne 22.08.2014, maaletooja Haljas AS;

§ Aserbaidžaani päritolu 4U granaatõunamahl, magustatud suhkruga 43g/l, 1l tetrapakend, parim enne 11.01.2014, maaletooja Haljas AS;

§ Aserbaidžaani päritolu KRAL granaatõunajook, 1l klaaspudel, parim enne 20.09.14B, maaletooja OÜ Reisona;

§ Türgi päritolu Dimes kaubamärgiga granaatõunamahl, 1l tetrapakend, parim enne 14.09.2013.a, maaletooja OÜ Interaltus.

Mahlu testis terviseameti kesklabor. Kaks toodet ei vastanud nõuetele.

Reynar kaubamärgiga granaatõunamahlas leiti sünteetilisi toiduvärve tartrasiini (E102) ja võlupunase AC (E129), mida mahlad sisaldada ei tohi.

KRAL granaatõunajoogist leiti asorubiini (E122), millest pakendil ei teavitatud.

Ülejäänud testitud tooted olid puhtad. Testi tulemused kehtivad ainult märgitud partiide kohta. Edasi menetleb rikkumisi veterinaar- ja toiduamet, kelle pädevusse kuulub toiduohutus.