Avalikust arutelust võtsid osa tarbijakaitseameti, Tarbijakaebuste Komisjoni, Eesti Kaupmeeste Liidu ning ETK esindajad. Eesmärgiks oli ühiselt otsida lahendusi olukorrale, kus nii kaupmeeste kui tarbijate seas on pretensiooniesitamise õigus ja müügigarantii jätkuvalt segadust tekitavad mõisted, mille tulemusel suur osa ettevõtetest tahtlikult või teadmatusest tarbija õigusi piirab, teatas tarbijakaitseamet.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul saavad tarbijate õigusi selliselt piiravad ettevõtjad valel tuginevat kasu, mis tähendab konkurentsieelist ja seda ebatervelt pinnalt.

„Piltlikult öeldes istuvad pidulauas need, kellel ei ole oma klientidest tegelikult sooja ega külma. Ettevõtjad, kellele selline mõttelaad ei istu, saavad omaenese käitumise, selle avaliku eeskujuks toomise ning oma klientide sihipärase nõustamise läbi parandada kogu jaekaubanduse käitumismudelit ja luua uut kvaliteeti,“ ütles Sooniste.

Paneeldiskussiooni raames tutvustas amet ka kaupmeestele ja teenindajatele suunatud meelespead, mis võtab kokku pretensiooni esitamise õiguse ja müügigarantii olulisemad aspektid.

Ka selgitati ära, mida teenindaja puudusega kauba ning seadusest tuleneva pretensiooni ehk kaebuse esitamise õiguse kohta teadma peaks. Ülevaate sai nii kaebuse esitamise aja ja viisi kui ka kaupmehepoolsete kohustuste kohta. Lisaks selgitati pretensiooniesitamise õiguse ning garantii mõiste erinevusi.

“Saatsime meelespea pea ca 10 000-le Eestis tegutseva jaekaupmehe e-posti aadressile eelmisel reedel. Senine tagasiside on olnud positiivne ja see näitab, et meie kaubandusturul tegutseb suur hulk ettevõtjaid, kes on enda, oma töötajate ning klientide korrektsest teavitamisest huvitatud. Just sellise tegevuse läbi saabki turgu korrastada, sest haritud tarbija otsib ja leiab tema õigusi austava kaupmehe ükskord üles nii-kui-nii ,” ütles Sooniste.