Targad pakendid annavad head nõu

Kuidas saab tarbija hinnata, kas ese, mida ta poest osta tahab, on ohutu? On rida olulisi sõnu ja märke, mis peavad toiduga kokkupuutuval materjalil või esemel olema.

Vaadata tuleks eseme või materjali märgistust. Jaemüügis oleva toiduga kokku puutuva materjali ja eseme märgistus peab sisaldama: sõnu “toiduga kokkupuutumiseks”, kahvli ja peekri sümbolit või konkreetset kasutusotstarvet tähistavat sõna, näiteks “ahjupott”; vajaduse korral kasutusjuhendit; valmistaja, töötleja või müüja nime ning kummalgi juhul ka aadressi või registreeritud asukohta.

Tuleb arvestada, et teatud tüüpi esemete puhul võibki märgistusel olla vaid valmistaja nimi ja aadress ning ese on ikkagi nõuetekohaselt märgistatud. Selline ese peab aga oma omaduste poolest olema üheselt mõeldud toiduga kokkupuutumiseks — näiteks söögiriistad, nagu lusikad, kahvlid ja noad.

Usaldusväärsust lisab kindlasti kasutusjuhendi olemasolu, sest mõni materjal, millest esemeid valmistatakse, ei pruugi kõigis kasutustingimustes sobida.

Näiteks reageerib alumiinium hapetega, mistõttu ei soovitata happeliste toitude pikaajalist kokkupuudet alumiiniumnõude ega alumiiniumfooliumiga.

Toidukile puhul tasub kindlasti jälgida, kas kasutusjuhises pole keelatud kokkupuude rasvase (näiteks juust) toiduga, kuna sellistest kiledest võib rasvasesse toitu kanduda kiles üle rasvas lahustuvaid ühendeid.

Eseme ohutuks kasutamiseks tuleb alati järgida kasutusjuhendis toodud tingimusi.

Allikas: Külli Suurvarik, Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna toiduohutuse büroo