Tartu miljardiprojekt
Praegu on töös üheksa kinnisvaraarendusfirma projekti kokku 450 krundiga, millest müüdud on 125 krunti. Lisaks pakuvad eramaaomanikud umbes 350 krunti, millest ostja on leidnud ligi 250. Samas tegelevad kümned firmad ja eraisikud uute elamurajoonide detailplaneeringutega.
Huvi tõusu kinnitavad pangad. “Laenutöötajate hinnangul on klientide huvi eluasemelaenu vastu just ehitatavate majade finantseerimiseks viimasel ajal aktiviseerunud,” kommenteerib Hansapanga Tartu esinduse seisukohta panga meediasuhete juht Kristiina Tamberg. Tema sõnul on raske prognoosida, kas huvi uute elamute vastu ja majanduslikud võimalused kujunevad lähiaastatel just nii suureks, kui palju on planeeritud maju ehitada.
Tamberg ütleb, et laenuvõtjad peaks olema ettevaatlikud ja arvestama sissetulekutega viie aasta pärast. “Soovitame klientidel pikaajalist laenukohustust võttes hinnata väga realistlikult oma võimalusi seda kohustust täita,” ütleb Tamberg.
Tamberg ütleb, et praegu ostetakse Tartus aktiivselt olemasolevaid maju, veelgi rohkem olemasolevaid kortereid. Samuti on Tartu ümbruses tunda huvi elavnemist nn pendelrände raadiusesse (ca 30 km) maamaja või suvekodu soetamisel. Paljud majaomanikud lähevad kodu soetamisel juba mitmendale ringile. Selle tulemusel tekib olemasolevatele elamutele järelturg.
Tartus on üks edenenumaid uuselamurajoone Kvissentali. See on Tartu linna piiril asuv Emajõe ja Jõgeva maanteega piirnev ala, paari-kolme kilomeetri kaugusel kesklinnast. Kvissentali tuleb kokku 65 uuselamut. Krundid on suurusega ligi 1500 ruutmeetrit ja hinnad jäävad koos vee, elektri ja gaasiühendusega 300 000 krooni kanti. Rajooni eeliseks on kõrghaljastuse olemasolu ja looduskaunis koht jõe kaldal.
Kvissentali eeliseid kiidab ka Tartu linnapea Andrus Ansip, kes ütleb elurajooni kodulehel avaldatud pöördumises, et Kvissentali elamurajoon on esimene Tartus rajatav nüüdisaegne asum, kus on loodud terviklikud võimalused oma kodu rajamiseks. “Soovitan nii tänastel kui tulevastel tartlastel uue eluaseme rajamisel oma pilgud just Kvissentali poole pöörata,” märgib Ansip.
Kvissentali rajooni rajava OÜ Kvissentali juhatuse liige Heiki Pendarov räägib, et idee sai alguse juba 1997. aastal. Siis asus OÜ Kvissental omanik OÜ Tähering maaomanikega läbi rääkima. Täheringi omanikud on omakorda endised ja praegused ASi Linnaehitus juhid Alar Kroodo, Kalev Kase, Martin Sööt ja Raul Rebane.
Kvissentali planeering kehtestati 1999. aastal, ent omanikud ei pidanud tookord aega uuselamurajooni jaoks õigeks.
Kvissentalil on vedanud. Rajoon asub Tartu linna territooriumil, mistõttu linn katab poole 10miljonilisest teede ja tänavavalgustuse maksumusest. Kvissentali krundil on olemas linna vesi ja kanalisatsioon ning elekter ja gaas. Ostja peab ise hoolitsema maja ehituse eest, üldsuunad on paika pannud Künnapu & Padriku arhitektuuribüroo. Maja ehituseks on aega kaks aastat. Aastaks 2007 peaks olema kogu projekt valmis. Selle hulka kuulub näiteks 8000ruutmeetrine spordiplats.
Teistel arendajatel sellist õnne pole. Näiteks Raadile rajatav Raadimõisa rajoon jääb napilt Tartu linna piirilt välja. “Meile ei maksa keegi midagi,” ütleb Raadimõisa projekti juht Janek Elken. “Meie peame panema arenduseks oma raha ja selle, mis saame kruntide müügist.”
Väljaspool Tartut areneb kõige intensiivsemalt eramuehitus Võru suunal ehk Ülenurme valla maadel.
Ülenurme valla ehitusnõuniku Hendrik Haldma andmeil on vallas praegu kokku 619 krunti. “Ilmselt oleme selle arvuga Eestis valdade esikolmikus,” ütleb Haldma. Äripäevas märtsi lõpus ilmunud info kohaselt oli Tallinna lähedal Viimsi vallas 679 ja Harku vallas 586 krunti.
Haldma sõnul hoogustub eramuehitus lähiaastail ilmselt eelkõige Tõrvandi lähedal Tallinna–Luhamaa maantee ääres. Kinnisvaraarendajad, kruntide omanikud ja kruntide ostjad ootavad, millal tühjale väljale esimesed kommunikatsioonitrassid rajatakse. Kaks julget, OÜ Ülevälja Arendus välja ühes otsas ja OÜ Anovela Kinnisvara välja teises otsas lubavad trassidega ühele poole saada eeloleval suvel ning Ülevälja ning Aasa elamurajoonile elu sisse puhuda.
Kvissentali elamurajooni vastas, teisel pool Piibe maanteed Aruküla elamurajooni arendava ASi Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Härmo Haljaste nendib, et Jõgeva suund pole eramutahtjate hulgas kõige soositum.
Kaanon Kinnisvara on rohkem kui paariaastase müügitöö tulemusel müünud 26 krundist pooled. “Algul pakkusime ka paari krunti koos valmisehitatud majaga,” räägib Haljaste. “Kliendid eelistavad ise maja ehitada, sest see tuleb neile odavam.”
Tartus elav perekond Toots on müünud linna külje all Märjal ligi neljandiku tagasisaadud põllumaast edukalt eramukruntideks ning kavatseb elamumaana realiseerida ka ülejäänud kaheksa hektarit.
“Tagastatud maa oli põllumajanduse arendamiseks liiga väike ja enda tarbeks potipõllumajandusega tegelemiseks liiga suur,” põhjendab Eda Toots kruntide müümist.
Tootsid alustasid Viljandi maantee ääres asuval kolmehektarisel Õssu kinnistul 16 krundi müügiga 2000. aastal ning viimane tükk leidis ostja eelmisel suvel. “Algul pöördusime küll kinnisvarafirma poole, aga kuna nad ajasid hinna liiga kõrgeks, võtsin asjaajamise enda peale,” räägib südikas vanaproua. “Mingit reklaami me ei teinud, potentsiaalsed krundiostjad oskasid meid ise üles otsida.”
Kuna Õssu kinnistu asub Märja aleviku külje all, andsid Tootsid väikese osa maast teede rajamiseks Tähtvere vallale ja vald ehitas vajalikud kommunikatsioonid. Eda Tootsi andmeil küsisid nad eramukrundi ruutmeetri eest keskmiselt 45 krooni. “Tänaste hindade juures on seda ilmselgelt vähe,” möönab Toots. “Samas tunnen heameelt, et pea kõik krundiostjad on noored pered, kes rajavad siia ilusa kodu.”
Tootsi kinnitusel kavatsevad nad kunagi ka kõrvaloleva kaheksa hektarit põllumaad kruntideks müüa. “Detailplaneeringu oleme juba algatanud,” kinnitab Toots.
Tootsi sõnul oli nende pere ainus, kes Õssu tagastatud talumaast ühe viiendiku maana vastu võtsid. “Ülejäänud nelja viiendiku tagasisaajad nõustusid kompensatsiooniga ning kahetsevad seda nüüd,” lisab Toots.
