ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming näeb kuldmüntide ostjatena peamiselt kahte sihtgruppi. “Esiteks umbes sada Eesti edukamat ärimeest, kes võiks osta suuremaid, kuni kahekiloseid kullakange.” Rikkamad ärimehed võiksid Tammingu sõnul hoida oma varast 15 protsenti kullas, et hajutada riske. Teine sihtgrupp on tema arvates tavalised inimesed. “Väga populaarne on osta münte kingitusteks, sest kui kristallvaas läheb varem või hiljem katki, siis kuldmünt on ju igavene.”

Tammingu sõnul Tavid investeerimiskullaga kauplemisel suurt tulu esialgu ei looda. “Praegu peaksime transpordikulud enam-vähem tagasi teenima, aga hiljem, kui majanduses tulevad keerulisemad ajad ning kullaga kauplemine läheb tihedamaks, siis küll,” ütles ta. Tamming lisas, et Tavidi pakutav hind on igal juhul soodsam kui kulla hind Londonis või Šveitsis.

OÜ Eesti Proovikoja juhatuse liige Tõnu Tõniste ütles, et kuna varem pole keegi investeerimiskullaga Eestis kaubelnud, siis on väga tore, et keegi selle asja nüüd ikkagi ette võttis. “Väärismetallid on suhteliselt stabiilne kaup, igasugused krahhid mõjutavad neid kõige vähem,” ütles Tõniste ning lisas, et kulda investeerida on kindlam kui väärtpaberitesse, kuigi superkasumeid nii kiiresti loota ei ole.

Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et kulla ostmine on rohkem siiski spekulantide pärusmaa, kes suudavad aimata nõudluse-pakkumise vahekorda globaalsel kullaturul. “Kuld pole viimase 25 aasta jooksul investorile mitte midagi tootnud, kuid viimase viie aasta jooksul on tõus aset leidnud seetõttu, et investorid on lihtsalt aktsiaturge vältinud ja otsinud alternatiive oma raha paigutamisele.”