Täna alanud teetööde hooajal suudavad Eesti teedeehitajad välispankadele rajatud finantsskeemi tõttu korda teha peaaegu viiendiku võrra vähem maanteid, kui töödele kulutatud rahasumma eeldaks, väitis maanteeameti asedirektor Aleksander Kaldas.

Riik suudaks Kaldase sõnul igal aastal ehitada sama raha eest kuni 15 protsenti rohkem teid, kui raha laenataks siinseks lühikeseks ehitusperioodiks ajastatult Eesti pankadelt.

Välispankade odavama laenuintressi kaaluvad teedeehitajate sõnul üles suuremad kulutused laenude teenindamisele ja kohmakale bürokraatiale.

Raha laristamisest loobumisega suudetaks ligi 1,3 miljardi kroonise laenu ja abipaketi pealt kokku säästa ligi 200 miljoni kroonine summa, mis võrdub Euroliidu abirahaga rajatava Pärnu–Ikla teelõigu remonditööde maksumusega.

Raudtee erastamises paljastatud tasuga laristamise skeem omakasupüüdlikule Briti konsultatsioonifirmale toimib Kaldase selgituste kohaselt teedeehituses igapäevaselt.

Rahandusministeeriumi poolt teedeehituse välisfinantseerijateks valitud Maailmapank (WB), Euroopa Investeerimispank (EIB), Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ning abistamisfond ISPA suruvad maanteeametile peale ettemääratud 4protsendilise komisjonitasuga Euroopa Liidu nõustamisfirmasid projektide ettevalmistamiseks ja järelvalveks.