Teejuht toidukaubanduses — lipumärk
2009. aastal alguse saanud lipumärgikampaania on saanud kaheaastaseks. Kuidas on see aeg lipumärgil möödunud? Kuidas on tarbijad-tootjad-müüjad märgi omaks võtnud?
Omamaiste toidutootjate ja toiduainete toetamise mõte kerkis eriti üles majanduskriisi alguses, aega võtsid kaubanduskettidega kokkulepped ja kogu projekti ettevalmistus. On ju omal maal toodetud toiduainel lisaks harjumuspärasele maitsele olulised majanduslikud aspektid: töökohad, palk ja maksude laekumine riigikassasse.
Saadaolevatest turu-uuringute andmetest ja Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et Eesti toiduainete sortiment väheneb protsendi võrra aastas ja koha hõivasid importtooted. Samas hakkasid kaubandusketid müüma järjest enam oma kaubamärgi nimetuse all tooteid, mille kohta oli tarbijal pakendilt raske välja lugeda, kust toode pärineb. Seega oli lipumärk ideena Toiduliidule nii selge, et hakkasime otsima väljundit, kuidas seda ellu viia. Eks Toiduliidu missioon olegi toetada oma maa töötlejaid ja eelkõige võiksid eestimaiseid ja Eestis toodetud tooteid ikka eestlased tarbida.
Töötasime välja teavituskampaania sõnumi — Märka lipu märki, ja kujunduse, mille kohta on tagasisidena öeldud, et see on pilkupüüdev ja arusaadav ning sõnu polegi vaja! See on suurim tunnustus meie töötlejatele ja tootjatele!
Enamik toiduaineid ostetakse kauplustest ja nii sai hakatud ette valmistama koostööd kaubandusega. Lipumärgiga hinnasiltide kleebistamine oli parim viis, kuidas info tarbijani viia, sest hinnasilti vaadatakse ikka. Tähtis on ju see, et kui on valida kahe sarnase toote vahel, siis langeks valik teadlikult kodumaise kasuks.
Toiduliidu korraldatud uuringu järgi saavutas lipumärk 2009–2010 aastase perioodi vältel 43%-lise tuntuse ja 41% tarbijatest soovib lipumärgi kohta lisainfot saada. Seega arvame, et lipumärk on hästi vastu võetud, peaksime teavitustööga jätkama ja just kaubandusketid avaldasid soovi selgi aastal lipumärgiga jätkata.
Milline roll on lipumärgil täita ja millisel tootel on õigus seda märki kanda?
Lipumärgi eesmärgiks on tutvustada ja saavutada eestlaste seas suurem teadlikkus Eestis müüdavate toidukaupade päritolust, aidates ostjal kaupluses lihtsalt ja selgelt ära tunda Eestis toodetud toidukaubad.
Õiguse märki kanda saab toode, mis on toodetud Eestis või millele on antud Toiduseaduse mõistes suurim lisaväärtus Eestis. Selgituseks: lihtsalt mujalt sisse ostetud juustu viilutamine ja pakendamine või riisi pakendamine ei anna sellele tootele lipumärki.
Mida lipumärgikampaania endast täpsemalt kujutab?
Lipumärgi teavitusega on kaasnenud reklaammaterjalid kaubanduses (alustades kliendilehtedest ning lõpetades kärureklaamide ja siseraadioga) ja teavitustöö meedias (sotsiaalklipp ETV-s ja ERR-is, artiklid ja välireklaam).
Selleks aastaks valisime välja kaks tähtpäeva, kus kõikides kaubanduskettides korraga võimendame lipumärgi teavet — üks periood oli enne 24. veebruari ja teine on enne 20. augustit. Praeguse kampaania puhul saime eelnevatele teavituskanalitele lisaks välimeediaettevõttelt JC Decuax välireklaami pinnad ja see on oluliselt kaasa aidanud Märka lipu märki teavituse võimendamisele ja märgatavusele.
Kui näen toidupakendil Eesti lippu, kas võin selle toiduaine kõhklemata ostukorvi panna, teades, et see on päris Eesti toit?
Lipumärgi on tootjad nii omaks võtnud, et osa neist on tõesti lipumärgi ka oma toote pakendile trükkinud, andmaks kindlust Eesti päritolule. Lipumärgiga toote puhul võite olla kindlad, et see on toodetud Eestis.
Lipumärgi valesti kasutust on ette tulnud nii kaubanduse kui ka ühe tootja puhul, kuid kiire tähelepanu juhtimise, infovahetuse ja koostööga on parandatud vead kiiresti. Vabandame, kui on olnud eksitavat infot.
Igal juhul tahan tänada kõiki osapooli, kes Lipumärgi läbiviimisele on kaasa aidanud ja muidugi tarbijaid, kes eestimaiseid toidukaupu usaldavad ja ostavad! Olgu see meie panus Eesti taasiseseisvuse 20. aastapäevaks! Mida rohkem eelistame kodumaiseid tooteid ja teenuseid, seda rohkem toetame oma põllumehi, maad ja rahvast!
