Toidu lisaained


Toidu lisaained
naine köögisScanpix

Kui ostame tavalisest toidupoest lihatoodet, siis valime ikka kõige parema väljanägemisega tüki, sest see on kindlasti parem. Mõni ehk ei tea, et näiteks osa lisaaineid kasutatakse toidu paremaks säilitamiseks, kaitstes teda mikrobioloogilise riknemise eest, olles seejuures organismile kahjutu. Kuidas jagunevad lisaained?

Lisaaineks nimetatakse looduslikku või sünteetilist ainet, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil.

Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks, kaitstes teda mikrobioloogilise riknemise eest (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, želeerivad ained ja emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid), toidu magustamiseks tavasuhkrute asemel (magusained) ning hapniku põhjustatava toidu riknemise ärahoidmiseks (antioksüdandid).

Toidu pakendil olevas koostisosade loetelus tähistatakse lisained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks “säilitusaine E 220”. Lisaainete Euroopa numbritunnus ehk E tähistab seda, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja see on saanud Euroopa Liidu heakskiidu.

Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad:

Toiduvärvid (E 100 — E 199)
Säilitusained (E 200 — E 299)
Antioksüdandid (E 300 — E 399)
Emulgaatorid ja stabilisaatorid (E 400 — E 499)

Allikas: Põllumajandusministeerium

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare