Miks selline kampaania vajalik on?

Tarbijate teadlikkus E-ainete kohta väike ning see vähenegi info on sageli müütidest kantud. 2008. aastal Toiduliidu tellitud Tervisliku toitumise uuringust saime andmed tarbijate E–ainete teadlikkusest ja need olid järgmised:
48% küsitletust teadis (spontaanselt), et E-märk ja number selle järel tähistab säilitusaineid; 21% märkis ka värvaineid; 10% teisi lisaaineid; 38% tarbijaist ei osanud öelda, mida E-märk ja numbrid tähistavad.

Juba nendest uuringu tulemustest tegime järelduse, et teavitust oleks vaja teha. Siis tuli aga majanduskriis, samas on just viimastel aastatel E-ainete teemal palju juttu olnud ja negatiivselt. Tegime otsuse, et nüüd on õige aeg teavitusega alustada.

Miks on levinud arusaam, et lisaained on kohutavalt kahjulikud? Kes ja kuidas peaks seisma selle eest, et inimesi ei hirmutataks liialt n-ö vale nurga alt?

Põhilisteks põhjusteks on ikkagi inimeste vähene teadlikkus ja asjaolu, et E-ainetega seotud info on sageli müütidest kantud. Toon lihtsa näite: meie kõigi toidulaual on sellised puu ja -köögiviljad nagu paprika, jõhvikad, õunad, punapeet. Vähesed teavad, et jõhvikas ja paprikas leiduvad keemilised ühendid, mida toiduainetööstuses tuntakse E-ainetena: jõhvikates leidub bensoehapet, mida kasutatakse säilitusainena E210 ja paprikas E160 c, mis on tuntud punase toiduvärvina.

Teavitamise ja õpetusega peaks hakkama peale juba lapsepõlvest, kodust ja koolist. Kui lastele jagatakse koolis seksiõpetust, võiks jagada ka terviseõpetust ja toitumise aluseid — arvan, et see on meie kõigi ühine töö! Põllumajandusministeeriumi haldusalasse kuulub nii põllumajandus kui ka toiduainetööstus. Oleme jõudumööda teavitustööd teinud, kuid eelarvete piiratuse tõttu on see jäänud väheseks.Eestis kureerib E-ainetega seotud valdkonda Põllmajandusministeerium, kes on avaldanud tarbijatele kasulikku infot erinevates trükistes ja voldikutes.

Lähemat infot leiab www.tunnetoitu.ee