Selleks et ühe või teise toidu kasulikkus oleks lihtsalt mõistetav, võib neid tinglikult nimetada tervislikeks ja vähem tervislikeks.

Tervislikumad on need toidud, mida peaks sööma iga päev, kuna need sisaldavad organismi toimimiseks ja tema vastupanuvõime suurendamiseks vajalikke aineid. Vähemtervislikud toidud on aga need, mida peaks sööma harva. Need on eelkõige töödeldud toidud, mis sisaldavad tavapärasest enam rasva, suhkrut, soola ja lisaaineid.

Valgusfooritabelis esitatud toidud on tinglikult klassifitseeritud tervislikeks ja vähem tervislikeks. Paremaks jälgimiseks on need jaotatud rühmadesse samal põhimõttel nagu toidupüramiidis.

Rohelises osas olevaid toite võib tarbida iga päev või peaaegu iga päev ning neid võiks tinglikult nimetada tervislikeks. Kõige paremad on tumerohelisel taustal äratoodud toidud. Nii näiteks võib küll iga päev süüa rukki-nisujahusegust leiba, kuid parem oleks täisterajahust või puhtast rukkijahust valmistatud leib. Tavalisi makarone ei ole iga päev hea süüa, nende asemel sobivad hoopis paremini täisteramakaronid. Silmas tuleb pidada, et päevaportsjonite suurused on eri toidugruppide puhul erinevad.

Kahjulike ainete kuhjumist saab vähendada, kui süüa mitut liiki puuvilju, sest erinevaid puuvilju on töödeldud erinevate kemikaalidega ja sel juhul ei teki ühe aine kuhjumist. Kindlasti tuleb puuvilju enne söömist hoolega pesta ja vajadusel ka koorida.

Jogurtitest võiks eelistada maitsestamata jogurtit ja seda ise maitsestada vähese suhkrusisaldusega moosi või värskete marjadega. Maitsestatud jogurtitest tuleks eelistada neid, mille koostises on vähem kunstlikke magusaineid ja teisi lisandeid.

Lihast eelistada veise- ja kanaliha ning nende töötlemisviisidest keetmist, hautamist ja ahjus küpsetamist. Nädalas tuleks vähemalt kaks korda süüa kala.

Kollases osas asuvaid toite võiks tinglikult nimetada vähemtervislikeks. Neid toite ei ole keelatud tarbida, kuid seda võiks teha harva — mõnda süüa 1–2 korda nädalas, teisi veelgi vähem. Ka kollane osa on jagatud kaheks. Kui ei suudeta nendest toitudest loobuda, siis tuleks kindlasti eelistada helekollase osa valikuid. Tumekollasel taustal toite tarbitagu harva.

Nii tuleks küpsetistest eelistada liha-, kohupiima- või köögiviljatäidisega pärmitainaküpsetisi. Poest ostetud külmutatud friikartuleid tuleks soojendada ahjus, mitte friipraadida neid rasvas. Restoranis või kiirtoitlustuskohas ei tohiks toidu kõrvale valida friikartuleid. Jäätiste ja kommide puhul pöörata tähelepanu koostisele — hüdrogeenitud taimerasva sisaldavad tooted jätta parem poeletile, sest kuna pakendilt ei selgu tootmise tehnoloogia, siis võivad sellised tooted sisaldada transrasvhappeid, mis on südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorid. Jäätise valimisel tuleks eelistada koorejäätiseid ja plombiire, kuid tarbida neid harva. Karastusjookide ja kompvekkide puhul valida võimalikult värvivabu ja kunstlike magusaineteta tooteid. Poe valmistoitude puhul vaadata alati koostist ning valida need, milles on vähem rasva, soola ja suhkrut.

Toidulisandid ei ole igapäevaseks tarvitamiseks, eriti lastele. Toidulisandite vajaduse peaks kindlaks määrama arst.

Punases osas täiskasvanutele toite ei ole, kuid selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida. Suuremad lapsed võivad vahel juua lahjat piimaga oakohvi.

Allikas: toitumine.ee