Kui kaup on deklareeritud tolli võrdlushinnast odavamalt, tuleb maaletoojal anda vastust, miks see nii on.

“Jälgime eriti sissetoodavate toiduainete hindu,” ütles tolliameti tariifide talituse juhataja Sirje Põldre. “Kui kaup deklareeritud 10 protsenti madalama hinnaga kui meie võrdlushinnad, järgneb maaletooja detailne küsitlus.”

Põldre sõnul on võrdlushinnad kujunenud deklareeritavate kaupade hindade võrdlemisel ning pole üheselt tolli kehtestatud. “On vajalik teha sellist hinnakontrolli, et avastada võimalikke maksupettusi,” lisas ta. Konkreetsete kaupade võrdlushindu ei soovinud Põldre avalikustada, kartes seda, et ettevõtjad võivad hakata seda kurjasti kasutama.

Kuivatatud puuvilju importiva OÜ Germund Hulgi müügidirektor Aivar Vomm rääkis, et eelmisel nädalal soovis tema firma tuua Eestisse rosinaid kilohinnaga 15,5 krooni, tolli võrdlushindade järgi aga oleks pidanud rosinakilo maksma üle 22 krooni. “Õnneks asi siiski lahenes, aga vastasel juhul oleks me saanud puhast kahjumit,” ütles Vomm. “Varem pole sellist asja ette tulnud, toll on aktiivsemalt kaupade vastavust oma võrdlushindadele hakanud kontrollima just viimase paari nädala jooksul.”

Riigieelarvesse on selleks aastaks planeeritud tollimaksu laekumine 90 miljonit krooni. Kolme kuuga laekus riigieelarvesse tollimaksu vaid 9 miljonit krooni ehk 10 protsenti kogu laekumisest.

Uus-Meremaalt õunu enam ei impordita

Paljud ettevõtted on tollimaksude tõttu loobunud kolmandatest riikidest kauba ostmisest, tuues samasugust kaupa tollivabadest maadest. Näiteks väldivad hulgikaupmehed 25protsendilise tollimaksu tõttu õunte toomist Uus-Meremaalt.

Tollistatistika andmeil vähenes põllumajandussaaduste sissevedu jaanuaris ligi poole võrra võrreldes eelmise aasta detsembriga. Aasta algusest kehtivad tollid kolmandatest riikidest pärit toidukaubale. Kolmandad riigid on riigid, kes pole ELi liikmed ja kellega Eestil pole vabakaubanduslepet, ehk näiteks Venemaa, Kanada, USA, Uus-Meremaa, Austraalia, Aafrika riigid.