Tollid sealihaturu kaitseks

Esmakordselt võivad Eesti sealihaturu kaitseks kehtima hakata tollid, kui teisipäeval põllumajandusministeeriumis kogunev kaitsemeetmete komisjon tollide poolt hääletab.

Mitme ministeeriumi esindajast koosnev komisjon võib pärast kaitsemeetmete suhtes ühisele seisukohale jõudmist teha valitsusele ettepaneku kehtestada tollid. Eesti võib rakendada ajutisi kaitsemeetmeid, sealhulgas tolle kuni 200 päevaks, kui import on suurenenud sellisel määral, mis põhjustab või ähvardab põhjustada kahju kodumaisele tootmisharule.

Põllumajandusministeeriumi kaubandusbüroo juhataja Ene Maadvere, kes on ka teisipäeval koguneva komisjoni liige, ütles, et tollide kehtestamise üle otsustatakse hääletusel ning hääletustulemusi pole võimalik ette ennustada. Mis puudutab seakasvatajatele kehva turusituatsiooni tõttu rahalise hüvitise maksmist, siis selle otsustamine ei kuulu Maadvere sõnul eri ministeeriumide liikmetest kokku pandud komisjoni pädevusse.

Viimaste kuude jooksul on eelkõige Poolast Eestisse imporditud suured kogused sealiha, mida müüakse hinnaga 11–17 krooni kilo. Tegelikkust arvestavaks sealiha kilohinnaks peavad põllumajandustootjad ja valitsus 22 krooni kilo.

“Kõik äriplaanid on uppis, raha jätkub ainult sigade toitmiseks ja hädapäraste arvete maksmiseks,” ütles seakasvatusega tegeleva ASi Rey juhatuse esimees Valentin Kütt. “Poola sealiha pakutakse müüa vaid 11 krooniga kilo, normaalne hind meie jaoks aga peaks olema vähemalt kaks korda rohkem.”

Lisaks Poola impordile ähvardab Eesti väikest sealihaturgu oht, et Läti kehtestab sealihatollid ning Eesti kaotab võimaluse eksportida liha Lätti. Lõunanaabritele jääks müümata umbes 10.000 siga kuus, mis suruks hindu Eestis veelgi allapoole.

Umbes samalaadses olukorras olid seakasvatajad ka 1999. aastal, kui maailmaturul oli sealiha ületootmine, lihahinnad olid samuti äärmiselt madalal ja Läti kehtestas oma turu kaitseks tollid. Tookord Eesti valitsus radikaalseid samme seakasvatajate kaitseks ei astunud ning ettevõtted tulid omal jõul keerulisest olukorrast välja.

Järgnevad paar aastat teenisid seakasvatajad liha pealt päris hästi, suurendati tootmist ja tehti investeeringuid.

Valentin Küti sõnul oli üle-eelmine aasta hea, kuid siis teenitud kasum kulus 1999. aastal tekkinud aukude lappimiseks. “Praegu toob iga müüdud lihakilo meile ligi 4 krooni kahjumit,” ütles Kütt. “Me väga loodame valitsusele, mitte ainult tollide, vaid ka reaalse rahalise abi peale.”

Põllumajandusminister Tiit Tammsaar ütles, et sealihakasvatajate probleemidest on räägitud valitsuses ja hoiak on, et midagi tuleb ette võtta, kuid raha ei ole. “Eks näis, mida kaitsemeetmete komisjon otsustab, mina hääletan igal juhul kaitsemeetmete poolt,” ütles Tammsaar.

Lahendus oleks karmim kvaliteedikontroll piiril

Rakvere Lihakombinaadi ostudirektori Indrek Lekko sõnul on olukord sealihaturul ärev. “85 protsenti meie kasutatavast sealihast tuleb tütarettevõttest EKSEKO ja lepingulistelt seakasvajatelt, nii et mida madalam on liha hind, seda kahjulikum meie kontsernile,” ütles Lekko.

“Kui Läti ka veel tollid kehtestab, paneb see korraliku põntsu kogu Eesti seakasvatusele.” Lekko teada on lätlased oma tollide kehtestamise plaaniga lõpusirgel ning piirangute seadmise tõenäosus on väga suur. Eesti vastamine omakorda tollidega Lekko arvates olukorda eriti ei muuda — Poolast tulev sealiha on nii odav, et ka tollimaksu lisamisel jääb selle kilo hind Eesti seakasvataja jaoks alla kriitilise piiri.

“Raha andmine ettevõtetele oleks puhas mõttetus, see ei lahendaks probleemi,” ütles Lekko. “Mõistlikum oleks Eestil rakendada karmimat liha kvaliteedikontrolli piiril ning seeläbi oma turgu kaitsta.”