Töö teevad ära pudelikorjajad

 (3)

Eurosurve all olevad keskkonnaametnikud vaevad plaani, kuidas saada kätte pakendijäätmed, millest alates tuleva aasta maist tuleb pool ümber töödelda. Seni on välja aidanud prügikorjajad.

Tallinna Keskturul on kaks taarapunkti: üks asub keldris, mille vajuva trepilae toeks on püsti seatud jäme puulatt, teine, mõnekümne sentimeetri paksuse luugiga räämas putka, asub otse turu südames. Mõlemad võtavad vastu klaastaarat, lisaks 10sendiseid plastmasspudeleid ja 20sendiseid alumiiniumpurke.

“Leivaraha,” ütleb väsinud välimusega naine, kes tarib putka poole kaht kilekotti, kus sees peamiselt plastikpudelid, sekka ka mõni tasuvam õllepudel. Päevas korjab ta keskturu ümbrusest mitme käigu jagu pudeleid, teenides kokku 10–20 krooni. 10sendist plastikut korjab ta üha rohkem — vahel saab ta ainuüksi nende eest 7 krooni päevas.

Eesti Pakendiühingu tegevjuht Ahto Hunt nimetab kodutuid keskkonna sanitarideks, kes tema sõnul koguvad joogipakendijäätmetest soliidse osa. “Aga selline lahendus pole sotsiaalselt aktsepteeritav,” lisab ta.

Taara kogumine võitis kodutute hulgas teenimisallikana populaarsuse 1997. aastal, mil pakendiaktsiisiseadus sundis alkoholi- ja joogitootjaid kõrge aktsiisimaksu vältimiseks 60% taarast kokku koguma. Töösturid said motiveeriva summa eest kaubale taarapunktidega, kes nende ülesande enda peale võtsid.

“Aktsiisiseadus on oluline finantsallikas teatud sotsiaalsele kihile, kes on otsustanud tööl mitte käia,” ütles Eesti suuremate joogitootjatega lepingut omava ASi Pakkend juhataja Toomas Leet viisakalt. Tema sõnul on taarapunktide väljamakstav kogusumma aastas 20–25 miljonit krooni ja see suureneb pidevalt, nagu ka toodava taara hulk. Pakkendil on plastiku purustamiseks oma tehas, alumiinium viiakse EMEXisse. Ettevõtte möödunud aasta käive oli 18 miljonit krooni, kasumit saadi peaaegu pool miljonit.

Võib arvata, et taaraärimeeste käive kasvab alates tuleva aasta maikuust veelgi, sest valmiva pakendiseaduse järgi peavad joogitootjad tagasi võtma kõik pakendid, nii plastiku kui klaasi. Kokku koguda ja töötlema 50% kõikidest pakenditest.

Kui Toomas Leet arvab, et põhiraskus normi täitmisel peaks langema eratarbijale, siis Ahto Hundi meelest langeb koormus tööstusele. “Siiani ei ole tööstus liigutanud. Kodutud on oma võimalust haistes töö ära teinud,” lisab ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare