Eelmise nädala esmaspäeval metsanädala avaüritusel ja neljapäeval Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) üldkogu ees esinenud keskkonnaminister Villu Reiljan taunis üleraiet, eriti erametsades. Reiljani sõnul ei lähtuta Riigikogus 1997. aastal heaks kiidetud metsapoliitikast ja kokkulepitud 7,8 miljoni tihumeetri asemel on viimastel aastatel raiutud üle 12 miljoni tihumeetri.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul ei ole vaja hakata diskuteerima selle üle, kas õige raiemaht on 10, 11 või 12 miljonit tihumeetrit aastas. “Kõigepealt peab selgeks rääkima, mis printsiibi alusel määratakse konkreetne puistu raiesse,” seletas Talijärv. “Kas peale jääb ametniku arvamus, et seda metsa võib raiuda ja seda metsa mitte, või põhimõtteline lähenemine, et küpsesse ikka jõudnud puistut võib metsaomanik raiuda.”

“Võidelda tuleb põhjuste ehk selle vastu, mis ajab kedagi metsa mustalt müüma ja mustalt ostma,” rääkis Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse esimehe, ASi Rait, ASi Aegviidu Puit ja ASi Viiratsi Saeveski juhatuse esimees Ivar Dembovski. “Erametsaomanik kasutab maksupettust seetõttu, et metsatulud on ebaõiglaselt maksustatud ega arvesta pikas metsakasvatuse tsüklis tehtavaid kulutusi.”

Andres Talijärve sõnul satuvad toorainemahu vähenemisel löögi alla eelkõige väiksemad saeveskid, sest suured, uljalt investeerinud tööstused on loonud ahela saeveskist järeltöötlemiseni. “Kui palki jääb turul vähemaks, tõuseb palgi hind,” selgitas Talijärv. “Hinda hakkavad dikteerima suured saeveskid, kes on suutelised tänu efektiivsemale tootmisele maksma palgi eest rohkem kui väikesed saeveskid.”