Tööstused teritavad höövleid

Järjest enam saetööstusi otsib võimalusi saetoodangut kohapeal vääristada, et saada lõpptoodangu eest paremat hinda ja suurendada kasumit.

Keilas asuv AS Haret avab reedel höövelliini, mille võimsus lubab ettevõttel tõusta viie-kuue suurema saematerjali hööveldaja hulka. Eelmise aasta kevadel käivitas Järvamaal Koerus asuv saetööstus AS Natural võimsa höövelliini, mille maksimaalne võimsus on 50 000 m3 toodangut. Tänavu jaanuarist töötab ASis Imavere Saeveski höövelliin, mis annab aasta lõpuks 30 00 m3 höövelmaterjali. Tartumaal Reolas asuv AS Rait plaanib järgmise aasta kevadel käivitada Eesti kiireima profiillaua tootmiseks mõeldud höövelliini, mis suudab minutis hööveldada 150 meetrit lauda.

Hareti juhataja Ott Otsmanni kinnitusel muretsesid nad samasuguse höövelpingi, nagu töötab Imavere Saeveskis. Koos hoonega läks projekt maksma 5,5 miljonit krooni. “Meie peamine sihtgrupp on ehitusturg ja seal tahetakse üha rohkem saada vääristatud ehk hööveldatud materjali,” põhjendas Otsmann höövelliini muretsemist. Otsmanni andmeil tõstab hööveldamine saelaua tihumeetri hinda olenevalt hööveldamise lihtsusest 200–1000 krooni võrra. Enamus hööveltoodangust eksporditakse Inglismaale.

Koerus asuva Naturali omanik ja juhataja Daago Rubli tunnistas, et loodetud täisvõimsust pole nad veel saavutanud. Rubli andmeil jääb Naturali höövlitoodangu maht sellel aastal 30 000 kuupmeetri kanti. Naturali toodang läheb peamiselt Inglismaale ja Islandile. “Väliskliendid tahavad lõpptoodangut saada peamiselt viimistletuna,” rääkis Rubli. “Eesti ehitusturu kohta seda veel öelda ei saa.”

Eesti võimsaim hööveldaja, Lääne-Virumaal Näpis asuv AS Scanforest toodab tänavu ehituslikku hööveldatud saematerjali 66 000 m3. “Tahame selle aasta lõpus hakata kolmes vahetuses tööle,” rääkis Scanforesti juhatuse esimees Marek Krippel. “Plaan on suurendada toodangumahtu umbes 40 protsenti.”