Töötukassa: pooled senistest töövõimetutest leiavad töö aastaga

Tööandjaid motiveerib vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma sotsiaalmaksu soodustus ja palgatoetus. Reformiga plaanitakse tööle aidata kümneid tuhandeid töövõimetuspensionäre.

Kadi (28) on noor naine, kellele määrati veidi rohkem kui aasta tagasi 50% töövõimetus, kuid kes mõtles koos töötukassa konsultandiga välja just temale sobiva lahenduse jõukohase töö tegemiseks. Kadi oli töötukassas arvel olnud ligi aasta ja ta sai ka töövõimetuspensioni umbes 90 eurot kuus. Samal ajal taastus ta pikaajalisest haigusest, mille tõttu talle töövõimetus määratigi.

Raplamaal isa talus elav naine tundis, et pikkade tööpäevadega klienditeenindaja töö talle ei sobi ja Tallinna ülikoolis omandatud keskkonnakorralduse erialaharidusele vastavaid töökohti naljalt pakkumises ei ole.

Kuna Kadi vanaema pidas sealsamas Raplamaa talus mesitarusid, võttis pikkamisi töö üle tema isa ning nüüd askeldab kogu pere jõudumööda mesindusega, kuid kõige rohkem just Kadi ja tema isa. See tuli ka töötukassas käies konsultandiga palju kordi jutuks, et Kadi aitab isa 20 mesitaruga toimetada.

Töövõimereformiga tekkinud muudatust saigi nende pere hästi kasutada, sest FIE-st isa palkas tütre enda juurde tööle ja töötukassa maksab palgatoetusega poole Kadi palgast ehk 250 eurot kinni.

Isa palgal seni, kuni ise jalad alla saab

“Mõtlesin, et kui hobi korras olen mesindusega tegelenud pikalt, siis miks ei võiks seda n-ö ametlikult teha. Mu mõte on kunagi hakata sellega iseseisvalt tegelema ja isa palgal olengi seni, kuni ise jalad alla saan,” rääkis Kadi.

Kuna sellist toetust saabki kasutada aasta aega ja eeldatavasti ka tõvest paraneva Kadi töövõime taastub täielikult, on see tema sõnul väga tänuväärne lahendus tema olukor- rale.

See aitab talle tagada töö ja sissetuleku ning valmistuda selleks, et minna juba töötukassa ettevõtluskursusele ja luua mesindusega tegelemiseks juba oma ettevõte.

Kindlat ajasurvet töö leidmiseks pole

Nüüd aga ei räägita töövõimetusest, vaid töövõimest ja töövõimetuspensioni asemel töövõimetoetusest. Nimelt ei keskendu töövõime hindamise uus metoodika haigustele ega puudele, vaid vastupidi, just inimese võimetele. Seepärast lõpetati töövõimereformi käigus ühe muudatusena püsiva töövõimekaotuse protsentuaalne tuvastamine ja selle asemel hakatakse hindama töövõimet.

Kohustus olla osalise töövõime korral aktiivne on aga tekitanud ebakindlust ja küsimusi. Sotsiaalministeerium aga rõhutab, et aktiivsusnõue ei tähenda ootust kohe tööle minna, kaugel asuva või liiga raske töö vastu võtmist.

“Sobiv töö tähendab näiteks seda, et ühissõidukitega elukohast töökohta sõitmiseks ja tagasi ei kulu üle kahe tunni päevas ega üle 15% kuu- palgast.

Samuti ei ole kindlat tähtaega, mille jooksul peab töökoha leidma, sest inimesed on erinevad ja ka töö leidmiseks kulub ühel vähem, teisel rohkem aega,” kinnitas sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas.

Küll aga lisas ta, et arvestama peab siiski sellega, et kui inimene otsustab tööd mitte otsida või mõjuva põhjuseta mitte tööle asuda, tähendab see töövõimetoetuse maksmise lõpetamist.

1. juulist alustaski töötukassa (mitte enam sotsiaalkindlustusamet) vähenenud töövõimega inimeste töövõime hindamist ja neile töövõimetoetuse maksmist. Hindamisel arvestatakse nii inimese kehalist kui ka vaimset võimekust.

Töötukassa juhatuse liikme Pille Liimali sõnul on töövõimereformiga lisandunud uued teenused julgustanud vähenenud töövõimega inimesi järjest rohkem töötukassa abiga tööd otsima.

“Kõige sagedamini on puude või tervisehäirega klientidel olnud tööle saamiseks vaja olnud erinevaid nõustamisteenuseid, koolitust või tööpraktikat teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Uutest teenustest eelkõige tööalast rehabilitatsiooni töövõime arendamiseks,” rääkis Liimal.

Tööandjaid on tema sõnul motiveerinud vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma sotsiaalmaksusoodustus ja soodsatel tingimustel palgatoetus, samuti võimalus saada töötukassalt igakülgselt nõustamist ja koolitust erivajadusega inimeste värbamise ning töötamise toetamise teemadel.

“Töövõimereformi esimeste kogemuste põhjal võib öelda, et vähenenud töövõimega tööotsijatest leiab töö otsingute alustamisest kuue kuu jooksul 35% ja 12 kuu jooksul 52,5% inimestest.”

Töötukassa hüvitab tööandjale osa kulusid

Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot).

Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära.

Palgatoetus on tööandjale töötu tööle rakendamiseks makstav toetus. Tööandja saab taotleda palgatoetust ka siis, kui ta võtab tööle inimese, kes on vähenenud töövõimega ja olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud järjest. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest.

Tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu on olenevalt juhtumist ja lähtuvalt kohanduse mõistlikust maksumusest võimalik tööandjale hüvitada kuni 100%.

Töötukassa hüvitab ka ümberõppe või täiendkoolituse kulud, kui töötaja ei saa puude või terviseseisundi tõttu senist tööd jätkata ning pärast ümber- või täiendusõpet pakub tööandja talle uut tööd. Samuti siis, kui enne tööle asumist oli töötaja vähemalt 12 kuud järjest töötuna arvel ning vajab tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist.

Tööealine elanikkond on selgelt vähenemas

Töövõimereformi põhjus on ikka seesama, mis paljudel teistelgi ümberkorraldustel või plaanidel Eesti sotsiaalsüsteemis – see on vananev ühiskond.

Tööealine elanikkond väheneb prognooside järgi juba 2040. aastaks üle 160 000 inimese võrra. Selle tõttu on tähtis, et võimalikult paljud inimesed saaksid tööd ehk teisisõnu suurendaksime tööhõive määra.

“Suurearvuliseks madala tööhõivega sihtrühmaks ongi vähenenud töövõimega inimesed. Tööjõupuuduse tingimustes tuleb tööandjatel töötajate saamiseks teha erilisi pingutusi ja arvestada tööjõu mitmekesisuse, nende erivajaduste, aga ka kõikvõimalike erisoovidega.

Näiteks 2016. aasta alguse seisuga töötas valitsusasutustes 10 613 vähenenud töövõimega inimest. 2020. aastaks on seatud eesmärk värvata valitsussektorisse veel vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest.

Seega räägime tuhande töötaja värbamise kontekstis kvoodi asemel eesmärgist, mis aitab liikuda nn uue normaalsuse poole,” kirjutas sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Siiri Otsmann ministeeriumi blogis riigipoolsest eeskuju näitami- sest.

Reform läheb riigile maksma ligi 200 miljonit eurot, millest 169 miljonit kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Sellega loodetakse tööle aidata kümneid tuhandeid seniseid töövõimetuspensionäre.

Kui suur on töövõimetoetus?

Töövõimetoetuse kehtiv päevamäär on 11,25 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on:

osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast ehk umbes 192 eurot kuus;

puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast ehk umbes 337 eurot kuus.