Töötuskindlustus ähvardab juhte
Nimelt ütleb seaduse paragrahv kolm, et ettevõtete juhtorganite liikmed ei ole kindlustatud. Paragrahv 40 aga deklareerib, et töötuskindlustuse makset tuleb tasuda käsunduslepingute alusel makstud tasudelt.
Kuna tööleping selle ameti esindajatele ei kehti, siis juhatuses just selle lepingu alusel töötataksegi. Juhtide seas on tekkinud hirm, et maksetest loobunud juhte võib ähvardada maksuameti nõue tasuda töötuskindlustusmaksed oma töötasult tagantjärele ning koos viivisega.
Eesti tunnustatuima tööõigusabi osutaja Heli Raidve sõnul näitab praktika, et mitmed maksuametnikud tõlgendavad ka juhatuse liikme töötuskindlustusmakse tasumise kohustust erinevalt. Põhimõtteliselt tiksub juhatuse liikmete jalge all potentsiaalne pomm: Raidve sõnul pole mingit kindlust, kuidas tõlgendavad seda küsimust maksuametnikud mõne aasta pärast, kui võetakse näiteks just juhtorganite liikmete lepingud ette. Nähes, et seda makset pole arvestatud, on maksuametnikul võimalik seadust vaadates öelda, et “siin on ju sõnaselgelt kirjas, et te pidite maksma, kuidas te võisite valesti aru saada?” kirjeldas Raidve.
Ka vestluses maksuameti otseste maksude talituse juhataja Dmitri Jegoroviga selgub, et maksuamet konkreetsele vastuolule otseselt mõelnud ei ole. “Ma ei julge midagi põhjapanevat kohe öelda,” lausus Jegorov seadusesätete kohta, mis tema sõnul maksuametile ka varem suure küsimustelaviini on tekitanud.
Pärast mõtlemisaega selgitas ta maksuameti praegust ametlikku seisukohta: “Töötuskindlustuse seaduse alusel ei ole juhatuse liige kindlustatu, mistõttu, kui juhatuse liikmele makstakse vastavuses äriseadustikuga juhatuse liikme tasu, ei kuulu see töötuskindlustuse makse objektide hulka.”
Vastuseta jäi aga küsimus, kas on kindel, et erinevad maksuametnikud ei või lähtuda erinevatest seadusepunktidest, kui seadus seda must-valgel võimaldab.
Ometi tunnistas ka maksuameti juriidilise osakonna esindaja Meelis Krautmann viimasel Äripäeva seminaril, et maksuametnike erinev seadusekäsitlus on maksuametis olnud pahatihti probleemiks. Seda näitab ka suur vaiete hulk maksuameti peamajas.
Küsimusele, kuidas siis täpselt käituma peaks, ettevõtte juht vastust ei saa, sest paljud konsultandid ja riigiametnikud tõlgendavad seadust erinevalt. Noor seadus pole vaidlustega ka kohtusaalides kuigi kaugele jõudnud, mistõttu puuduvad lahendid, mille järgi joonduda.
MicroLinki juhatuse esimehe Allan Martinsoni sõnul tema juhatuse liikme lepingu pealt töötuskindlustust ei maksta. Ise seadusesätteid uurides tunnistas ta, et nende kahe paragrahvi kõrvutamine paneb tõesti üllatuma. “Seda asja ma muidugi uurin, peab juristiga rääkima,” märkis ta.
Raidve tunnistas, et tema soovitab oma klientidel töötuskindlustuse makse kindlasti ära tasuda. Töötukassa sõnul pole aga juhi tasudelt maksmine üldsegi mitte valiku küsimus. Sotsiaalministeeriumi nõuniku ja töötukassa nõukogu liige Pille Liimali sõnul ütleb seadus kohe alguses, et juhtorgani liikmed pole kindlustatud. Järelikult neile seadus ei kehti, olenemata, mis seal tagapool kirjas on. Seega Liimal vastuolu ei näe. Samast tunnistas ta, et töösuhted on viimasel ajal kujunenud väga keeruliseks, mistõttu võib seadusi ja juhtumeid tõepoolest erinevalt tõlgendada.
