TOP algatas korterelamute ehitamiseks detailplaneeringu 2003. aastal. “Enne ma puhkusele ei lähe, kui olen elanikega kokkuleppele jõudnud,” ütles TOPi juhatuse esimees Ahto Altjõe. Ta on enda sõnul elamuehituse vastastega kohtunud, selgitanud asjaolusid kahel avalikul arutelul ja teinud projekti muudatusi. “Nihutasime planeeritavad elamud linna poole, et olemasolevate majade elanikele rohkem õhku jääks ja kaheksakorruselise maja püstitamisest loobusime hoopis,” selgitas ta.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm on üks neist, kes muretseb oma majast avaneva kauni vaate pärast, kuid mitte ainult selle pärast. “Olen selle vastu, et kogu Tallinna siluetti muutva piirkonna arendamiseks tehakse kohe detailplaneering, ilma et üldplaneeringut üldse oleks kehtestatud,” ütles ta. Hormi sõnul pole mõistlik, et päris mere äärde ja nii TOPi külje alla ehitatakse kuuekorruselised majad. Avalikud arutelud on tema hinnangul olnud rahva lollitamine ja Altjõe on suurepärane demagoog.

Pirita linnaosa vanema Ülle Rajasalu sõnul lisandub TOPi planeeringu elluviimisel piirkonda tuhat elanikku ja mereäärne saab korda. Elanike protest tuleneb tema sõnul mentaliteedist: “Mina elan siin ja naudin ilusat vaadet, aga sina ära siia tule.” Selle murdmine võtab aega. Rajasalu möönis samas, et selle kandi elanikud on korduvalt kannatanud ja olümpiakeskuse rajamise ajal lammutati osa maju maha.

Kõnealune detailplaneering hõlmab lisaks TOPi territooriumile ka linna oma, kokku 63 hektarit. Sinna tulevad korterelamutele lisaks veekeskus, rannapromenaad, lasteaed, kohvik, surfikeskus, parkla, jahisadama laiendus, laste mänguväljakud ja palju muud vajalikku. Pirita linnaosa arhitekt Tiina Paalberg on seda meelt, et midagi sellesse piirkonda peaks ehitama, kuid selle maht võiks olla praegu kavandatavast väiksem ja vahekoridorid majade vahel laiemad.