Pettasaanutest vihaseim, AS Virumaa Metsatööstus pöördus Rootsi in¬kas¬so¬firma poole, et nõuda Springfellow’lt saamata jäänud 1,1 miljonit krooni. “Teist teed pole, sest Springfellow kontaktisikud on mitme kuu jooksul jaganud vaid lubadusi ja viimastel nädalatel pole nendega olnud võimalik üldse kontakti saada,” põhjendab Virumaa Metsatööstuse juhataja Rein Strauch.

Otsese ütlemisega Strauch ei hoia oma ärritust tagasi: “Springfellow’ puhul on tegemist rafineeritud rahvusvaheliste sulidega, kes mulli nimel on ehtinud end võõraste sulgedega ja püüavad niimoodi tõsta firma mainet.” Võõraste sulgede all peab Strauch silmas tõsiasja, et arenevatel turgudel Euroopas, Venemaal ja Hiinas tegutsev Springfellow on meelitanud oma nõukoja liikmeteks mitmeid rahvusvahelisi prominente, nagu näiteks Venemaa endine peaminister Jegor Gaidar ja meie endine peaminister Mart Laar.

Kogemus vahendajatega on kolmele metsa ülestöötamise firmale, ASile Virumaa Metsatööstus, OÜ-le Tameral Grupp ja OÜ-le Karl & Caspar läinud kokku maksma üle kahe miljoni krooni saamata jäänud tööraha. Vahendusfirmad — Tartus registreeritud OÜ Aumandia ja sellega koostööd tegev Rootsi Springfellow — ütlevad, et Eesti-poolsete lepingupartnerite tööviljakus jätab soovida ning nad on jätnud algusest peale lepingutingimused täitmata.

Springfellow’ esindajatest õnnestus Äripäeval esmaspäeva hommikul viivuks ühendust saada firma konsultandi Daniel Eichorniga. Kuulnud jutuajamise teemat, palub Eichorn tagasi helistada pärast lõunat. Korduvad katsed Eichorniga kontakti saada järgneval neljal päeval jäävad tulemusetuks. Kommentaari ei õnnestunud saada ka Springfellow’ tegevjuhilt Viktor Sylvanilt. Ettevõtte koduleheküljel Eesti esinduseks märgitud Pärnu mnt 20 mingit märki esinduse olemasolust Äripäev ei leidnud.

Tänu Rootsi ärihuvide esindaja Toomas Käbina abile eile õhtuks lõpuks ometi ühenduse saime. Eichorn vabandab hõivatuse pärast ja ütleb, et tema metsaprojektidega ei tegele. “Nende projektidega tegeleb Viktor Sylvan, samuti väga hõivatud inimene,” seletab Eichorn. “Mina olen Eesti firmadega aidanud vaid suhelda, sest valdan eesti keelt.”

Eichorni kinnitusel on Spring¬fellow sada protsenti soliidne firma, kes ei jätaks kunagi midagi maksmata. “Kui kellelgi firmadest on meie vastu nõudeid, siis me oleksime väga tänulikud, kui nad võtaksid meiega ühendust, või veel parem — saadaksid arved,” räägib Eichorn. “Ma möönan, et teatud arusaamatusi võib ette tulla, kuid neid ei lahendata mitte ajalehe kaudu, vaid tark oleks osalistega maha istuda.” Toomas Käbin oli Springfellow’ Eesti esinduse tegevjuht kuni selle aasta kevadeni.

Springfellow’ nõukoja liige Mart Laar tunnistab, et ta ei tea Springfellow tegemistest midagi. “Nõukoja liikme koht tähendab üldjuhul seda, et kui kellelgi on probleeme, siis on võimalik minu poole pöörduda,” räägib Laar. “Seni pole keegi minu poole seoses Springfellow’ga pöördunud.” Laari kinnitusel pole nõukoja liikme koht tasustatav. Laar valiti nõukotta vahetult enne seda (2003 detsembris), kui firma avas oma Tallinna esinduse.

Eestist töötab praegu Rootsi tormimetsades hinnanguliselt 20 harvesterit ehk metsalõiketraktorit ja sama palju forvardereid ehk väljaveotraktoreid, lisaks hulgaliselt metsaveoautosid. Koos raiemeeste ja töödejuhatajatega töötab Rootsis praegu veidi alla 200 eestimaalase.

“Milleks vahendajad, kui on võimalik leida tööandja ka otse,” imestab Hiiumaa metsafirma OÜ HM Puidukaubandus juhatuse liige Andrus Ilumets.

Tema sõnul kompasid ka nemad talvel mitut Eesti-poolset vahendajat, kuid need tundusid ebaprofessionaalsed. “Nende vastused küsimustele näitasid, et nad ei tunne valdkonda, mida tahavad vahendada,” meenutab Ilumets, kes on moodustanud suurima Rootsis ühe mütsi all töötava eestlaste konsortsiumi.

Virumaa Metsatööstus pöördus inkassofirma poole

AS Virumaa Metsatööstus pöördus selle nädala esmaspäeval ühe Rootsi inkassofirma poole palvega hakata Springfellow’lt tagasi nõudma saamata tööraha.

Virumaa Metsatööstuse juhataja Rein Strauchi arvestuste kohaselt on lepingupartner Springfellow tehtud tööde eest võlgu umbes 1,1 miljonit krooni. Viru¬maa Metsatööstu¬se neli metsatöömasinat lõikasid ja vedasid veebruari keskpaigast kuni aprilli keskpaigani Lõuna-Rootsis kohalikule saeveskile Skånetimmerile metsamaterjali, kuid arveldamine käis läbi Springfellow’.

“Kuna tegu polnud raielankidega, vaid tormimurruga, kust vaid üksikuid puid sai välja vedada, heideti meile ette kehva tootlikkust,” meenutab Strauch ebakõlade algust. “Hiljem heitsid Springfellow’ esindajad meile ette masinate sagedasi remondipäevi ja lihavõttepuhkust ning esitasid fiktiivseid kütusearveid.”

Virumaa Metsatööstuse mõõt sai täis aprilli keskel, kui nende soov vabaneda vahendajast ja sõlmida otseleping kohaliku saeveskiga luhtus.

Mai algusest on Virumaa Metsatööstusel sõlmitud otseleping Stora Enso tütarfirmaga Sydwed.

“Töötame hästihooldatud palgimetsas, mis tõstab tublisti tootlikkust ning võimaldab rohkem teenida,” on Strauch uue tööandajaga rahul. “Kui Eestis teeb metsatöömasinate komplekt 12 tunniga 60–70 tihumeetrit, siis Rootsis teeme 120–140 tihumeetrit ja rekordpäeval tegime isegi üle 200 tihumeetri.”

Tameral Grupp nõuab vahendajalt 0,2 miljonit krooni

Tartumaa metsafirma OÜ Tameral Grupp lõpetas vahendusfirmaga lepingu ning nende väljaveotraktor töötab Rootsis nüüd otselepingu alusel Södra tütarfirmas.

Tameral Grupi omaniku Urmas Ostra andmeil on OÜ Aumandia neile ligi kahe kuu töö eest võlgu veel umbes 0,2 miljonit krooni. “See on vahe, mis tekkis sellest, et esialgne tunnihind muudeti hiljem tihuhinnaks,” seletab Ostra. Samas möönab Ostra, et ta ei täitnud Aumandiaga sõlmitud lepingut. “Pidin Rootsi viima ka metsalõiketraktori, kuid kuna tasumine viibis, siis seda masinat ma ei viinudki,” lisab Ostra.

Ostra sõnul valis ta Aumandia lepingupartneriks seetõttu, et tunneb isiklikult Aumandia juhatajat Revo Raudjärve.

“Ma ei süüdista tegelikult kedagi, sest keegi ju ei sundinud mind vahendusfirmaga lepingut sõlmima,” kommenteerib Ostra.

Karl & Caspar loodab ligi miljon krooni tagasi saada

Lääne-Virumaa metsafirma OÜ Karl & Caspar loodab, et eelmise nädala reedel sõlmitud kokkuleppe kohaselt jõuab nende arvele ligi üks miljon krooni saamata jäänud töötasu.

Karl & Caspari lepingupartner oli Inglismaal registreeritud firma Arlington. “Arlingtonini jõudsime Tartu firma Aumandia kaudu ning Arlingtoni niiditõmbajad on sisuliselt samad inimesed, kes tegutsevad ka Springfellow’s,” räägib Karl & Caspari esindaja, kes palub oma nime mitte nimetada.

Karl & Caspar lõpetas 3. juunil Arlingtoniga lepingu ja sõlmis kokkuleppe. Selle kohaselt maksab Arlingtoni töötasuvõla, ligi üks miljon krooni, Rootsis Jönköpingi lähedal asuv saeveski, kellele Karl & Caspar tegelikult tööd tegi.

“Loodan, et võlg saab ära õiendatud, kuid negatiivne kogemus jääb,” ütleb Karl & Caspar esindaja. “Need vahendusfirma inimesed, kellega ma kokku puutusin, pole tõsiseltvõetavad inimesed, kellega äri teha.”

Aumandia ei nimeta end vahendusfirmaks

Tartu firma OÜ Aumandia oli üks aktiivsemaid reklaamijaid, kes pakkus vahetult pärast jaanuaritormi metsatöömasinatele tööd Rootsi tormimurrumetsades.

“Ma ei ole vahendaja, sest ma pole vahendusest midagi teeninud,” rõhutab Aumandia juhataja Revo Raudjärv. “Ma olen vaid kokku viinud välisfirmad ja Eesti metsatööstusfirmad.” Näiteks viis Aumandia kokku Springfellow’ ja Virumaa Metsatööstuse.

Rootsi metsades töötavatest firmadest oli Aumandial endal otseleping Tameral Grupiga ja praegu on lepingud näiteks Tartumaa firmaga OÜga Vilkest ja Jõgevamaa firmaga OÜga Töörõõm. “Kes Rootsis hästi töötab, saab ka head palka,” on Raudjärv veendunud.

Endist partnerit Tameral Gruppi nimetab Raudjärv korduvalt petturiks, kes pole lepingut algusest peale täitnud. “Nad ei saatnud lubatud langetustraktorit Rootsi, neil puudus seade, millega tunniarvestuse järgi töötada, ja nad tegid uue tööandjaga otselepingu ilma minu teadmata,” loetleb Raudjärv.

Vilkesti juhataja Ivar Ordning tunnistab, et ta oli kaks kuud tagasi, enne lepingu sõlmimist Auamandiaga teadlik, et firma on eelmise koostööpartneriga raha tõttu tülli pööranud.

“See mind ei heidutanud, sest julge hundi rind on rasvane,” ütleb Ordning ja lisab, et on Aumandiaga sõlmitud lepingu ja tööga rahul.

Ka Jõgevamaa firma Töörõõm juhatuse liige Mart Neeru kinnitab, et mingeid probleeme Aumandiaga pole olnud.