Trahviohus pooled firmad

Juulis mitmekordistuvad trahvid neile ettevõtetele, kelle töötingimused ei küündi euronõueteni või kes keelduvad töötajaid töötervishoiuarsti juurde saatmast, mis seab trahviohtu pooled Eesti ettevõtted.

Ligi neli aastat tagasi vastu võetud töötervishoiuseaduse selline rakendamine, kus inspektor saab trahvida iga avastatud rikkumise eest kuni 20 000 krooniga, toob ettevõtjatele märkimisväärseid kulutusi. Kiires kasumijahis või vaid ots otsaga kokku tulevad Eesti ettevõtjad ei taha kuuldagi kohustusest töötajaid oma kulul ning tööajal, säilitades neile keskmise palga, töötervishoiuteenuste alal litsentseeritud raviasutusse saata.

Samas peavad kõik ettevõtted, ilma ühegi erandita, laskma töökeskkonda hinnata ning sõltuvalt iga töökoha riskidest saatma töötajad kohustuslikku tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Erinevalt tavaarusaamast ei kujuta töötaja tervisele tõsist ohtu mitte ainult saag, kuhu saab näpud vahele pista, või telling, kust on võimalik alla kukkuda, aga ka näiteks kuvari taga istumine.

Töökeskkonna näitajaid, nagu ekraani heledust, valgustust, müra, vibratsiooni, keemiliste ainete sisalduvust õhus jm võivad mõõta vaid litsentseeritud laborid, sama lugu on töötervishoiuarstidega. Neid töötab terve Eesti peale vaid 45, töötajate visiidihinna ülempiiri pole litsentseeritud arstidele kehtestatud.

Tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan ütles, et kui esimesed poolteist aastat teavitas tööinspektsioon vajadusest töökeskkonda parandada ning trahve ei tehtud, siis tänaseks on neil kujunenud veendumus, et töötervishoiukulutustest kõrvale hoidvad ettevõtted seda riigipoolse sunnita ei teegi. Statistikaamet näiteks leidis, et mullu oli Eestis ligi 40 000 tööga seotud haigusjuhtumit. “Siin tuleb ettevõtjatel aru saada sellest, et varsti pole meil terveid ja efektiivse töö tegijaid,” rääkis Siitan. “Meid häirib, kui tööandja ei taha vastutada.”

Ehitusmaterjalide müüja Mendali juht Mati Müürisepp lausus, et tööinspektsioon avastas neid üsna hiljuti ning tegi ka ettekirjutuse. Selle täitmiseks kulus ettevõttel aga neli korda rohkem raha, kui on kehtima hakkava sunniraha maksimummäär. “Nõuded olid ranged ja neile üleminek väga järsk,” kommenteeris Müürisepp. “Ma usun, et nõrgem ettevõte oleks võinud pool putkat kinni panna.”

Kuid paljud teised väiksemad ettevõtted, keda tööinspektsioon veel kimbutanud pole, elavad rahulikult teadmatuses edasi.

Näiteks valgustitootja Estoplast juht Rain Raidna ütles, et pole juulis kehtima hakkavate sunnirahadega kursis ega osanud ka nimetada, kui palju Estoplast töökeskkonda investeerinud on.

Töötervishoiuteenuseid pakkuva eraettevõte Medicover Eesti tervishoiukeskuse juhataja ning peaarst Uno Kiplok ütles, et uute töötajate tervist kontrollida kohustavad muudatused töötervishoiuseadustes on teretulnud.

Kuid Kiploki sõnul juulis kehtima hakkava ning sunniraha tõstva seadusakti tõttu ettevõtted töötervishoiuasutustele ilmselt tormi jooksma veel ei hakka. “See sõltub tööinspektsioonist, kui palju nad kontrollida jõuavad. Ma ei usu, et tuleb kohe paanika,” kommenteeris Kiplok.

Seejuures nentis Kiplok, et tööinspektsiooni ettekirjutuse ning ettevõtete pöördumise vahel valitseb otsene seos.

Samas avaldas ta arvamust, et paljud siinsed tööandjad ei tea, et töötajaid peaks üldse töötervishoiuarsti juurde saatma ning tõi näite, et Soomes kulus toimiva töötervishoiusüsteemi ülesehitamiseks 20 aastat.

Hansapank matab sadu tuhandeid kroone
Medicoveri üks suurkliente, Hansapank ostab ettevõttelt pikka nimekirja teenuseid alates töötajate läbivaatusest kuni ergonoomilise ekspertiisini ning maksab selle eest aastas ligi 300 000 krooni.

Hansapanga personalijuht Hels Mikkal rääkis, et töötajad saadetakse tervisekontrolli üle kahe aasta ning juhid kuni kord aastas. Töötaja standardpakett maksab keskmiselt 600 krooni inimese kohta.

Olgugi et Hansapank kujundab juba praegu kõik uued töökohad ergonoomilistele nõuetele vastavatena, kuhu lisatakse vajaduse korral näiteks jalatugesid, eritool, käetoed hiirepadjale ja muu, ehitatakse ümber ventilatsiooni, ei osanud Mikkal välja tuua summat, mis investeeringuks kulub. Mikkali sõnul ei arvesta pank neid kulusid eraldi, vaid üldiste halduskulude koosseisus.

Mikkal lausus, et on teadlik uute sunnirahade rakendumisest ning et tööandjal tekib kohustus iga uus töötaja kuu aja jooksul töötervishoiuarsti juurde saata, samuti et kuvariga töötamine on loetud tervisele ohtlikuks.

Kümne inimesega ettevõttele maksab riskianalüüs, keskkonnategurite mõõtmine ja töötajate tervisekontroll Medicoveris orienteeruvalt 4000 krooni aastas. Hind sõltub ohuteguritest.

Tervisekontroll tõhustub
1. juulil jõustuva määruse sätted

• Tervist ohustavad müra, vibrat-sioon, kõrge ja madal õhutem-peratuur, kiirgused, elektri- ja magnetväljad, kõrge õhurõhk, kemikaalid, tolmud, ravimid, käsitsi tõstmine, sundasendid, öötöö, kuvariga töötamine jm.
• Tervisekontrolli aluseks on töökeskkonna riskianalüüs, tervist kontrollitakse tööajal ja tööandja kulul.
• Töötaja esimene tervisekontroll toimub kuu jooksul alates tööleasumise päevast ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul.
• Varasem töötaja tervise kontrollija või tema ravija on kohustatud avaldama töötaja terviseseisundit kajastavaid andmeid.